Kirjastuse Fantaasia jõulumüük

Kirjutada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com, lisan postikuluks vaid ühe euro paki kohta.

Roger Zelazny „Igikelts ja tuli“ 14 eur

Andrei Beljanin „Lendav laev“ 14 eur

Raul Sulbi „Terra Fantastica kartograafid“ 14 eur

Marek Tihhonov „Maailmalõpu päevik“ 12 eur

Vene autorite kogumik "Raevu päevad 2" 14 eur

Megan Whalen Turner „Varaste liit“ 14 eur

Jack McDevitt „Sõjaline talent“ 14 eur

George R. R. Martin „Haviland Tufi reisid“ 14 eur

Manfred Kalmsten „Raske vihm“ 14 eur

Heinrich Weinberg „Meeleheite valem“ 14 eur

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski „Muinasjutt Troikast“ 14 eur

Brandon Sanderson „Taevasselend“ 14 eur

Andrei Beljanin „Tsaar Gorohhi salajuurdlus“ 14 eur

Andrei Beljanin „Musta Missa vandenõu“ 14 eur

Charles Stross „Saturnuse lapsed“ 14 eur

George R. R. Martin „Valguse hääbumine“ 14 eur

„Täheaeg 19: Pilvede sultan“ 13 eur

Megan Whalen Turner „Kuningate vandenõu“ 14 eur

Martin H. Greenberg, Isaac Asimov „Asumi sõbrad“ 15 eur

„Orioni vöö I“ 10 eur

Arthur C. Clarke „Kuutolmu varing“ 13 eur

Roger Zelazny „Varjude Jack“ 10 eur

Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell „Takerdunud maa“ 10 eur

Stephen King, „Öine vahetus“ 10 eur

Robert A. Heinlein „Topeltstaar“ 8 eur

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski „Esmaspäev algab laupäeval“ 5 eur

Koost. Veiko Belials “Raevu päevad” 10 eur

John Scalzi “Lõhenenud inimkond” 10 eur

John Wyndham „Kraken ärkab“ 10 eur

Clifford D. Simak „Jumalate valik“ 8 eur

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski “Väikemees” 5 eur

Joe Haldeman “Hemingway võltsing” 5 eur

Robert A. Heinlein „Taeva orvud“ 5 eur

H. P. Lovecraft „Hullumeelsuse mägedes“ 5 eur

Isaac Asimov “Kivike taevas” 10 eur

Isaac Asimov “Tähed kui tolmukübemed” 14 eur

Dan Simmons „Heeliksi orvud“ 8 eur

Alastair Reynolds „Spioon Europal“ 8 eur

Andrei Beljanin, „Lendav laev“

 Ilmunud on Andrei Beljanini „Lendav laev“. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Luuletõlked Veiko Belials. Kaanepilt Marge Nelk.

See on kolmas lugu noorukese Moskva militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis näeb välja nagu elustunud vene muinasjutud. (Sattus ta sinna imelihtsalt – laskus ühel päeval suvalises külakeses keldrisse ja avastas end hoopis Baba Jagaa elamise alt...)

Kõigepealt, nagu ikka, on ta hädas kukega, kes äratuskellana on küll efektiivne, kuid kipub ütlemata vara une rikkuma. Ja Baba Jagaa, kohaliku miilitsajaoskonna agar ja asendamatu kaastööline, räägib, et poissmehepõli ei ole ikka õige... Ja siis kutsutakse Nikita lossi – kadunud on olulised joonised.

Nagu ikka, selgub uurimise käigus, et kõik on palju keerulisem, kui alguses paistis, ja kaalul on vähemalt maailma saatus.

„Igikelts ja tuli“, Roger Zelazny

Ilmunud on „Igikelts ja tuli“, Roger Zelazny. Tõlkijad Juhan Habicht, Andrus Igalaan, Piret Frey, Sash Uusjärv. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.

 „Igikelts ja tuli” on Roger Zelazny üks hilisemaid kogumikke, mis sisaldab nii puhast teadusfantastikat (kosmos, tehisintellekt) kui ka fantasy’t,  lisaks veel autori kommentaare ja esseelaadis tekste ulmežanri arengust ja autori loomemeetoditest. Kaks kogumiku lugu on võitnud Hugo („Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele” ja „Igikelts“).

Lugu „Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele”, räägib tagasihoidlikust palverändurist, kes rändab Fuji mäe läheduses, otsides Hokusai kujutatud vaateid, ja võitleb samal ajal nii virtuaalsete kui pärisdeemonitega.

Marek Tihhonov, «Maailmalõpu päevik»

See on Cormac McCarthy «Tee» ja Emily St. John Mandeli romaani «Jaam Üksteist» parimaid traditsioone järgiv lugu apokalüpsisest ja sellest, mis saab pärast ülemaailmset katastroofi üksikute ellujäänutega. Tundliku sule ja nõtke stiiliga kirja pandud lühiromaan kujutab meie tänast Eestit ja näitab meile, kuidas minajutustaja tuleb toime maailmas, kus koroonapandeemia on hävitanud pea kogu inimkonna, kust on kadunud linnu- ja loomariik ning kus tsivilisatsiooni viimased tunnismärgid tasapisi eluta looduse poolt üle võetakse ja varemeiks muutuvad.

Varem Marek Simpsoni nime all ulmet avaldanud Tihhonov oli 1990ndatel üks ajakirja Mardus kaudu kirjandusse tulnud autorite ringi – Veiko Belials, Lew R. Berg, Veikko Vangonen jt – olulisemaid esindajaid. Tema loomingut on avaldanud lisaks Mardusele veel Põhjanael, Liivimaa Kuller, Vikerkaar ja Algernon.

Sari: Orpheuse Raamatukogu

Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest

Ilmunud on vene autorite jutukogumik „Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest“. Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials. Sari: Sündmuste horisont. 256 lk. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Just seetõttu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka mõtestatud ja mõttetud eneseohverdused. Ja jääb igaühe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu ütleb ajakirjanik Enguerrand „Lõõmavas juunis”, või „kõrgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi mõistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, tõrvikuleek pimeduses”, nagu väljendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane määratlus on tõsine või iroonilis-sarkastiline.

Autorid ja jutud:

Aleksandr Batšilo. Maja künkal

Vitali Abojan. Surmaja

Tatjana Tomah. Roosi süda

Maria Galina. Ja kõik puud aedades

Aleksandr ja Ljudmila Belaš. Lõõmav juuni

Andrei Lazartšuk. Pimedusest

Aleksandr Matjuhin. Kauge meloodia

Maksim Tihhomirov. Ад infinitum, ehk Näha tähti ja surra

Andrei Stoljarov. Uks teiselt poolt

Viktor Dubtšek. Mustad laevad

Ilmunud on „Terra Fantastica kartograafid. Kirjandusloolisi artikleid ja kriitikat 1995–2020“

Autoriks Raul Sulbi. 448 lk.

Ulmekirjanduse sünni- ja arengulugu on sama põnev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse džunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi müstiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nägev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil põhjusega armastatud ulmekirjanikud – kõik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud võlumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini.

Raul Sulbi (1977) on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi, õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ning töötanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeühingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal käima lükata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker väljaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Täheaeg, Hirmu ja õuduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kümneid Eesti ja välismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooülevaate «Troonide mäng: Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016).

Raamatukatkendit saab lugeda siit: https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatukatkend-terra-fantastica-kartograafid-kirjandusloolisi-artikleid-ja-kriitikat-19952020&fbclid=IwAR0-xw5dAbUlcwo2vSf-YUCHSrvdWYj88HY710J4LCvF-OCI4DKeLd2gizs

Kirjastuse hind 14 eur.

Ilmunud on „Varaste liit“, sarja „Kuninganna varas“ 5. raamat

 Ilmunud on „Varaste liit“, sarja „Kuninganna varas“ 5. raamat. Autoriks Megan Whalen Turner. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin.  

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks on kolm väikest kuningriiki sõlminud liidu – kuigi ka see ei pruugi neid võimsa vastase vastu aidata. Suure Mede impeeriumi tähtsa poliitiku ori ja sekretär Kamet unistab saada üheks kõige mõjuvõimsamaks tegelaseks terves riigis – kuid ta plaanid pööratakse pea peale ning ta on sunnitud piinamise ja surma ähvardusel põgenema. Seejuures aitavad teda mõningad isikud väikesest Attolia kuningriigist – kelle hulka kuulub ootuspäraselt Eugenides, varas, kellest on saanud kuningas.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad karismaatilist ja parandamatut tegelast – varast ja kuningat Eugenidest. Need lood on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. Sarja teoseid hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.

Kirjastuse hind 14 eur. Seda ja teisigi Fantaasia raamatuid saab omandada ka posti teel, selleks kirjutada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com. Postikuluks lisan hinnale vaid ühe euro paki kohta.

Kuulutame välja ulmejutuvõistluse!

Korraldab: Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia.

Tööde esitamise tähtaeg: 31. märts 2021.
Tulemused selguvad festivali Prima Vista raames 2021. mai alguses.
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital. Parimad tööd avaldab  kirjastus Fantaasia.

Osavõtu tingimused

• Jutu pikkus ei ületa 14999 sõna.
• Jutt on esitatud eesti keeles.
• Jutt on sisult ulmeline: žanriks fantaasia, õudus, teaduslik fantastika, alternatiivajalugu.
• Tegemist on originaalteosega, mida pole varem avaldatud (ka mitte veebis) ega ole avaldamiseks esitatud ühelegi kirjastajale.
• Plagiaat on keelatud. Autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisõiguse eest vastutab autor.

OSAVÕTT JA TÖÖDE ESITAMINE

• Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2021.
• Võistlustöö tuleb esitada e-kirja manusena aadressil: jutuvoistlus.ulme@gmail.com.

Sobivad formaadid on .txt (Text Only), .rtf (Rich Text Format), .doc või .docx (Microsoft Office Word), .odt (OpenDocument).

• E-mailiga esitatud võistlustöö, mille fail on viirustega nakatunud, rikutud või ebasobivas formaadis, jääb võistlusest kõrvale. Jutu vormistus olgu loetav.
• E-kirjale peab olema lisatud kaks manust. Ühes manuses on jutt koos pealkirjaga (ilma autori nimeta) ning teises manuses on jutu pealkiri, autori kodanikunimi ning kontaktandmed (aadress, telefon, e-post).
  Failide nimed peavad selgelt viitama, millises failis on võistlustöö ning millises kontaktandmed. Võistlustöö faili nimeks peab olema võistleva jutu pealkiri. Autori andmed tuleb esitada failis, mille nimes on lisaks võistleva jutu pealkirjale sõna “andmed”.  Üld- või kutsehariduskoolide õpilased võivad soovi korral lisada e-kirja sisusse, millega failid saadetakse, sõna „õpilane“ ning kooli ja klassi/kursuse (õpilastele on eripreemiaks raamatud. Ülikool arvesse ei lähe).
• Jutuvõistluse hindamine on anonüümne. Žüriil puudub juurdepääs autorite andmetele, neile edastatakse vaid fail võistleva jutuga.
• Žürii liikmed, korraldava meeskonna liikmed ja nende perekonnaliikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda.
• Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta.
• Töö võistlusele esitamisega võtab autor vastutuse selle eest, et töö vastab võistluse tingimustele nii sisuliselt kui vormistuse poolest. Puuduste avastamise korral (nt varem avaldatud töö) on korraldajatel õigus osavõtja tulemus tühistada ning väljastatud auhind tagasi nõuda.

ŽÜRII

• Žüriisse kuuluvad Miikael Jekimov, Eva Luts, Andri Riid, Mairi Laurik ja Ene Kallas.
• Žüriil puudub otsene ligipääs võistlusele laekuvatele töödele, need toimetab nendeni võistluse koordineerija Iris Jeletski.
• Žürii liikmed hindavad jutte iseseisvalt ning anonüümselt. Jutuvõistluse korraldajad vastutavad selle eest, et autorid jäävad saladuseks kuni võitjate väljakuulutamiseni.
• Vajadusel jagab žürii hinnatavad tööd mitmesse kategooriasse. Žüriil on õigus jätta mingis kategoorias auhind välja andmata ja anda välja eriauhind mõnes kategoorias.

AUTASUSTAMINE

• Võistluse auhinnafond on 1000 eurot.
• Jutuvõistluse võitjad kuulutatakse välja mais 2021 festivali Prima Vista raames Tartus.
• Autasustamisest teavitatakse avalikkust korraldajate kodulehe ning muude kanalite kaudu.
• Parimate lugude avaldamise eesõigus on kirjastusel Fantaasia. Kirjastus Fantaasia võib loobuda sellest eesõigusest kokkuleppel autoriga.

Täpsem info: e-mail eva.luts111@gmail.com

Ilmunud on Jack McDevitti romaan „Sõjaline talent“

Tuhandete aastate kaugusel tulevikus on inimkond asustanud meie galaktika ning kõik koolijütsidki teavad legendi Christopher Simist, harukordsest sõjalisest talendist, kes kaks sajandit varem päästis inimkonna vaenulike Ashiyyuri planeedilt pärit tulnukate rünnaku eest. Ta oli tähtedevahelise sõja kangelane, geniaalne strateeg ja taktik, kes kõige lootusetumal hetkel organiseeris killustunud inimkonna seas vastupanuliikumise ülekaaluka tulnukate laevastiku vastu ning nad geriljasõja taktikat kasutades tagasi lõi.

Nüüd aga avastab ajaloolane Alec Benedict ühest unustatud dokumendist infokillu, mis, juhul kui see tõele vastab, tähendab, et koolis õpetatav ajalugu Christopher Simist ja tema kangelastegudest on üks suur vale. Legendide udust ajaloolist tõde otsides ja korduvalt eluga riskides võtab Benedict ette reisi vaenulike tulnukate maailma südamesse, et maksku mis maksab avastada tõde inimkonna kõige armastatuma sõjakangelase kohta.

Jack McDevitt (1935) avaldas oma esimese ulmejutu küll alles 46-aastaselt, kuid tegi seejärel ülikiire spurdi: tema 24-st romaanist lausa pooled on jõudnud Nebula auhinna finalistide sekka ning üks selle preemia ka võitnud. Lisaks on tema kontos veel Locuste debüütromaani preemia ja John W. Campbelli mälestusauhind aasta parima ulmeromaani eest.

Heinrich Weinbergi romaan „Meeleheite valem“

Ilmunud on Heinrich Weinbergi romaan „Meeleheite valem“. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.

21. sajandil avastasid meie päikesesüsteemi end gewtakideks nimetavad inimesed. Esimene sõbralik kontakt lõppes katastroofiliselt nii maalastele kui gewtakidele. Maalased said aga enda käsutusse uued tehnoloogiad ja teadmised ja hakkasid innukalt uurima ja koloniseerima nii päikesesüsteemi kui lähimaid tähesüsteeme. Maa keskkonnaseisund halvenes, puhkesid sõjad ja paljud inimesed põgenesid kosmosesse.

Neljanda aastatuhande alguseks on olukord Maal rahunenud. Ent kosmos on lisaks kõigele muule täis igasugust veidrat inimeste unustatud kola.

„Meeleheite valem” võtab loo üles kohast, kus „Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist” lõppes. Dr Leathercord rebiti välja kolkamaailma ülikooli teadlaseelust, kui teda süüdistati oma naise mõrvas. Vangla asemel sattus ta hoopis palgasõdurite kosmoselaevale ning peadpööritavatesse seiklustesse, millesse on segatud nii gewtakid, tähtedevahelist liiklust kontrolliv Gild kui ÜRO. Ta leidis ja kaotas uue armastuse ja sattus lõpuks koos kaaslastega lõksu Gulagi-nimelisel planeedil.

Sealt tuleb iga hinna eest minema saada...

Manfred Kalmsteni jutukogu „Raske vihm“

Ilmunud on Manfred Kalmsteni jutukogu „Raske vihm“. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt Meelis Krošetskin.

Manfred Kalmsten sai ulmelugejate hulgas laiemalt tuntuks Eesti Ulmeühingu väljaantava auhinna Stalkeri võiduga 2018. aastal jutuga „Raske vihm“. Järgnes Stalkeri võit 2020. aastal jutuga „Lumemarjaveri“. See jutukogumik on autori debüütraamat, siin on nii fantaasia-, teadusliku fantastika kui õuduslugusid.

Jutukogu jutud: „Raske vihm“, „Kuuekandjad“, „Lumemarjaveri“, „Loheisand“, „Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus“, „Valitsusaeg I – Kroonitants“, „Valitsusaeg II – Kuningaringlus“, „Põgeneda rottidelinnast...“,  „Optimus – plekid paradiisil“, „Tundmatu surm“, „Murtud Süda“.

*

Trepp krigises, oli astumise all ligane ja alla jõudes nägi Sleiknir, et terve kelder oli üks mükokoloonia. Nii põrand, lagi kui ka seinad olid kaetud Sleikniri jaoks tundmatut liiki seentega, mis jalge all kummina vetrusid ning milles hõõgusid rohelist valgust heitvad seenekristallid. Keset seenevälja kõrgusid üksikud püramiidjad, hiiglaslike sipelgapesade sarnased seenekühmud, ülekülvatuna neist samadest rohelistest pärlikestest, mis ta taskulaterna valguse varjutasid.

George R. R. Martini romaan „Haviland Tufi reisid“

 

Ilmunud on George R. R. Martini romaan „Haviland Tufi reisid“. Selle tegevus toimub Tuhande Maailma tulevikuajaloos, nagu ka eesti lugejale juba tuttavate „Öölendajate“ ja „Valguse hääbumise“ sündmused.

Haviland Tuf on kassiarmastajast kosmosekaupmees, kelle kätte satub vana Maa Ökoloogilise Insenerikorpuse hiiglaslik kosmoselaev, mis on ehitatud planeetide ökosfääri mõjutamiseks ja kosmosesõdadeks. Tufi seiklused viivad ta ühest maailmast teise, kus igaühes tuleb tal lahendada mõni ökoloogiline probleem,paraku on ta mõnikord ka ise nende probleemide tekitaja. Väärtusliku laeva endalesoovijaid on muidugi ka hulganisti.

Tõlkijateks Jaana Talja, Triin Loide, Tatjana Peetersoo, Piret Frey ja Maria Reile. Sari: Orpheuse Raamatukogu. 400 lk.

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski romaan «Muinasjutt Troikast»

Ilmunud on Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski romaan «Muinasjutt Troikast». Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 324 lk.

«Muinasjutt Troikast» (Сказка о Тройке) on 1968. aastal ilmunud satiiriline ulmeromaan. Kuna ilmumise ajal arvati, et see kritiseerib nõukogude bürokraatiat, valitsust ja teaduskeskkonda, sattus teos tol ajal «mittesoovitatud raamatute» nimekirja.

Venemaal kultusteose staatust nautiv «Esmaspäev algab laupäeval» ja selle järg «Muinasjutt Troikast» on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlikud teosed, nende ainsa fantasysarjana on need teravalt satiirilised ja kohati absurdsed. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele erinevad mütoloogilised ja fantastilised tegelased.

Romaanist eksisteerib kaks varianti, mis erinevad tegelaste ja mõningate süžeeliinide poolest. Esimest versiooni peetakse romaani «Esmaspäev algab laupäeval» otseseks järjeks. Teise versiooni sündmustik toimub Võlukunsti Instituudi seni avastamata korrusel. Tavaliselt avaldatakse kaks versiooni «Muinasjutust Troika» üheskoos, üks Arkadi ja teine Borissi lemmikuna, nagu oleme ka siin teinud.

Brandon Sandersoni romaan „Taevasselend“

Ilmunud on Brandon Sandersoni romaan „Taevasselend“ („Skyward“). Tõlkinud Eva Luts. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.

Selles on toimunud tervet galaktikat hõlmav kosmoselahing, milles inimesed on lüüa saanud ja sunnitud pagema Detrituse-nimelisele planeedile. Seal peituvad nad koobastesse, kuhu jäävad lõksu terveteks inimpõlvedeks, samal ajal kui planeeti ründavad salapärased võõrad tähelaevad. Koobastes kasvab ka piloodi tütar Spensa, kelle isa kohta räägitakse, et ta on kunagi lahingust  põgenenud ja oma pere häbisse jätnud. Hoolimata kaaskodanike põlastusest püüab Spensa samuti piloodiks saada, et tulnukatega võidelda, teada saada, mis isaga juhtus, ja aidata inimkonnal püsima jääda.

Ilmunud on Andrei Beljanini „Musta Missa vandenõu"

Tõlkija Tatjana Peetersoo. Värsid tõlkinud Veiko Belials. Sari: Sündmuste Horisont. See on teine osa „Tsaar Gorohhi“ lugudest, kus nooruke miilits Nikita Ivašov tegutseb maailmas, mis meenutab üsna äratuntavalt vene muinasjutte. (Sattus ta sinna lihtsalt nii, et laskus ühel päeval kusagil külakeses keldrisse ja avastaski end hoopis mujalt...)

Sel korral näib alguses tegu olevat veidrate ja tühisena näivate vargustega – ladudest kaob must kangas. Ent nagu ikka, pole miski nii, nagu alguses paistab, ja jälle tuleb Nikital päästa terve tsaaririik, ja võib-olla kogu maailm. Ja seda peamiselt kohaliku miilitsaosakonna abil, mis koosneb talle abiliseks antud vägilasest Mitkast ja nõiast Baba Jagaast, kelle juurde on Nikita majutatud.

Seda raamatut, ja ka teisi Fantaasia raamatuid, saab osta, kirjutades meiliaadressil eva.luts111@gmail.com, kirjastuse hind 14 eur. Postikuluks lisan vaid ühe euro paki kohta. Viimasteks raamatuteks on George RR Martini „Valguse hääbumine“ 14 eur, „Orioni vöö“ 13 eur, Arthur C. Clarke’i „Kuutolmu varing“ 13 eur, „Asumi sõbrad“ 15 eur, „Täheaeg 19. Pilvede sultan“ 13 eur, Charles Strossi „Saturnuse lapsed“ 14 eur.

Charles Strossi romaan „Saturnuse lapsed“

Ilmunud on Charles Strossi romaan „Saturnuse lapsed“, sarjast Sündmuste Horisont. Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, kaanepilt Scott Grimando.

Selle raamatu peategelane on Freya Nakamichi-47, kes on robot, konkubiin, erialaks 16. sajandi ungari rahvamuusika. Ta on ideaalne, täiuslik, aga saatuse julm nali on, et tema eesmärk muutus mõttetuks umbes 60 aastat enne ta aktiveerimist koos viimase inimese väljasuremisega. Mis aga ei takista kunagi inimeste poolt igale poole välja saadetud robotitel oma tegevust jätkamast... ja nii see tsivilisatsiooni rong kolinal edasi tossutabki.

Raamat on austusavaldus Robert. A. Heinleinile ja Isaac Asimovile.

Seda raamatut, ja ka teisi Fantaasia raamatuid, saab osta, kirjutades meiliaadressil eva.luts111@gmail.com, kirjastuse hind 14 eur. Postikuluks lisan vaid ühe euro. Lisaks on see ka müügil Rahva Raamatu ja Apollo veebipoes, esmaspäevast loodetavasti ka raamatupoodides kohapeal.

Müün soodsalt ka kõiki teisi Fantaasia raamatuid, viimasteks raamatuteks on George RR Martini „Valguse hääbumine“ 14 eur, „Orioni vöö“ 13 eur, Arthur C. Clarke’i „Kuutolmu varing“ 13 eur, „Asumi sõbrad“ 15 eur, „Täheaeg 19. Pilvede sultan“ 13 eur.

Ilmunud on «Täheaeg 19. Pilvede sultan», Veenuse erinumber 2

Koostaja Raul Sulbi.

Veenuse lugude teises teemanumbris on Veenust kujutatud maise põrguna, kus inimesel on võimatu ellu jääda ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist põhjalikult terraformida ehk maasarnastada. Pooled kogumiku lood on eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme tõlked, mis pakuvad väga erinevaid nägemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski õnnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida.

Almanahhi algupärandid:

1. Heinrich Weinberg «Igal pool on parem kui kusagil mujal»

2. Mann Loper «Mina olengi Veenuse amatsoon»

3. Reidar Andreson «Meduusi kroonikad: Veenus»

4. Siim Veskimees «Kuidas ahju kodu teha»

5. Miikael Jekimov «Õhupuudus»

Kogumiku tõlkelugudeks on:

1. Geoffrey A. Landis «Pilvede sultan» (2010), tõlkinud Piret Frey

2. Ian McDonald ««Botanica Veneris»: Rathangani krahvinna Ida kolmteist paberlõiget» (2015), tõlkinud Jay Skaidrins

3. Pamela Sargent «Unistus Veenusest» (2000), tõlkinud Martin Kirotar

Lisaks ilukirjandusele leiab mahukast kogumikust veel Raul Sulbi artikli «Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses» 2. ja viimase osa.

Kirjastuse hind 13 eur.

Ilmunud on George R. R. Martini „Valguse hääbumine“

See raamat oli „Troonide mängu“ saaga legendaarse autori George R. R. Martini (1948) debüütromaaniks, jõudes ilmumise järel (1977) kohe ulmekirjanduse prestiižikaima preemia – Hugo auhinna finalistide sekka ning kandideerides ka Briti Fantaasiaauhinnale.

Hulkurplaneet Worlorn, mis ühegi tähesüsteemi juurde ei kuulu ja millel elavad kummalisi vanu kombeid austavad ning end aadellikuks pidavad kuritegelikud jõugud, on pikka aega püsinud kuue päikese juures, nüüd aga neist eemaldumas. Sellesse maailma, kus valgus on pikkamööda hääbumas, satub seikleja Dirk t’Larien, kes otsib oma kunagist armastatut Gwen Delvanot, kuid satub manipuleerija lõksu ja osutub tahtmatult oluliste sündmuste vallandajaks.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo, kaanepilt Meelis Krošetskin. 366 lk. Sari: Orpheuse Raamatukogu.

Kirjastus Fantaasia müüb jätkuvalt kõiki raamatuid ka posti teel. Selle raamatu kirjastuse hind on 14 eur ja Smartposti saatmisel lisandub postikuluks vaid üks euro. Ostusoovidest anda teada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com 

Megan Whalen Turner, „Kuningate vandenõu“

Sarja „Kuninganna varas“ neljas osa.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo, kaanepilt Meelis Krošetskin.

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas püüavad kolm väikeriiki vastu seista suurele Mede impeeriumile. Selleks oleks aga hädavajalik tugevate liidrite olemasolu neis väikeriikides. Ühe riigi etteotsa on jõudnud varas Eugenides, abielludes Attolia ilusa, kuid armutu kuninganna Irene’iga. Nende naaberriiki valitseb aga väiklane ja ahne kuningas, kelle troonipärija, ta vennapoeg Sophos on äkki salapärasel kombel kadunud just siis, kui ta riik on sõjas Attolia kuningriigiga ja medelased ähvardavad ta paruneid ära osta.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.

Kogumik "Asumi sõbrad"

Ilmunud on kogumik „Asumi sõbrad“, mis koondab endas Isaac Asimovi jutte, tuntud kirjanike kirjutatud lugusid Asimovi loomingu ainetel ja Isaac Asimoviga seotud tagasivaateid ja mälestusi.

Kogumikku kirjutanud autorite nimekiri on pikk ja muljetavaldav: Ray Bradbury, Robert Silverberg, Harry Turtledove, Connie Willis, Frederik Pohl, Poul Anderson, Mike Resnick, Robert Sheckley, Harry Harrison, Orson Scott Card, Harlan Ellison, Norman Spinrad, Carl Sagan, Barry N. Malzberg, Sheila Finch... Kogumiku koostajaks on Martin H. Greenberg.

Kogumikus leidub näiteks järgmisi lugusid: Orson Scott Cardi lühiromaan „Põlvkonnateadlane“ kujutab Teise Asumi loomist, Harry Turtledove’i novellis „Trantori langus“ näeme Galaktikaimpeeriumi keskuse rüüstamist sõjapealik Gilmeri vägede poolt ning imperaator Dagobert VIII põgenemist, George Zebrowski loos „Asumi südametunnistus“ uurib üks ajaloolane Teise Galaktikaimpeeriumi algusaegadel Hari Seldoni ajakapsleid ümbritsevat müsteeriumit. Lisaks on siin lugusid robotitest, Susan Calvinist jmt tuttavatest tegelastest.

Tõlkinud Eva Luts, Piret Frey, Kati Metsaots, Külli Seppa, Kristi Kartašev, Jay Skaidrins, Seio Saks, Linda Ariva, Jaana Talja, Priit Kenkmann, Birgitta Ojamaa ja Karel Allikas. Kaanepilt John Harris. Sari: Sündmuste Horisont. 512 lk.

Ilmunud on „Orioni vöö 1“

Ilmunud on „Orioni vöö 1“, esimene raamat Fantaasia lühiromaanide kogumiku sarjas, mis keskendub moodsa ja auhinnatud angloameerika lühiproosa vahendamisele eesti keelde. Igas köites ilmub kolm lühiromaani erinevatelt autoritelt, seekord siis Aliette de Bodard, Robert Reed, Neal Asher.Tõlkinud Piret Frey, Maria Reile, Jaana Talja. Sari: Orpheuse Raamatukogu, koostaja Raul Sulbi.

Sarja esimeses osas on esindatud tänase ameerika ulme lühiproosa vaieldamatu meister Robert Reed ja ta lühiromaan „Mees kuldse õhupalliga“ (2008), mis kuulub kirjaniku peamisse ulmesarja „The Great Ship“, mis keskendub planeedisuuruse võõra kosmoselaeva reisile läbi maailmaruumi. Briti ulmet esindab Neal Asher, üks populaarsemaid tänapäeva inglise kosmoseulme autoreid, ja tema galaktilisse tulevikuajaloo tsüklisse kuuluv lühiromaan „Tulnukarheoloogia“ (2007).

New Yorgis sündinud ning Pariisis üles kasvanud ja seal elav prantsuse-vietnami verd Aliette de Bodard on tänaseks võitnud juba muljetavaldavad kolm Nebula auhinda, kandideerinud seitse korda Hugo auhinnale, võitnud neli Briti ulmeühingu auhinda, Briti fantaasiaauhinna, Locuse preemia jmt auhindu. Tema kosmosevisioonid kujutavad Hiina ja Vietnami kultuuridele tuginevat galaktilist tsivilisatsiooni, seda maailma tutvustab ka „Pisarais Pärlite Tsitadell“.

Arthur C. Clarke, „Kuutolmu varing“

Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Arthur C. Clarke’i „Kuutolmu varing“. Tõlkinud Martin Kirotar. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sarja koostaja Raul Sulbi. „Kuutolmu varing“ on briti ulmeklassiku Sir Arthur C. Clarke’i kümnes eestikeelne raamat. Tegu on klassikalise katastroofiromaaniga, mille tegevus toimub lähituleviku koloniseeritud Kuul. Lõbusõidulaev Selene vajub kuuvärina tagajärjel 15 meetri sügavusele kuutolmu kihi sisse ning jääb sinna koos reisijatega lõksu. Ja hapnikku jätkub neil vaid piiratud ajaks.

Algab keerukas päästeoperatsioon, samal ajal peab meeskond toime tulema reisijate psühholoogiliste probleemidega. Tegu on pingelise ja hoogsa teaduslik-fantastilise põnevusromaaniga, mida asjatundjad loevad Clarke’i parimate romaanide hulka kuuluvaks.