Ilmunud on Jack McDevitti romaan „Sõjaline talent“

Tuhandete aastate kaugusel tulevikus on inimkond asustanud meie galaktika ning kõik koolijütsidki teavad legendi Christopher Simist, harukordsest sõjalisest talendist, kes kaks sajandit varem päästis inimkonna vaenulike Ashiyyuri planeedilt pärit tulnukate rünnaku eest. Ta oli tähtedevahelise sõja kangelane, geniaalne strateeg ja taktik, kes kõige lootusetumal hetkel organiseeris killustunud inimkonna seas vastupanuliikumise ülekaaluka tulnukate laevastiku vastu ning nad geriljasõja taktikat kasutades tagasi lõi.

Nüüd aga avastab ajaloolane Alec Benedict ühest unustatud dokumendist infokillu, mis, juhul kui see tõele vastab, tähendab, et koolis õpetatav ajalugu Christopher Simist ja tema kangelastegudest on üks suur vale. Legendide udust ajaloolist tõde otsides ja korduvalt eluga riskides võtab Benedict ette reisi vaenulike tulnukate maailma südamesse, et maksku mis maksab avastada tõde inimkonna kõige armastatuma sõjakangelase kohta.

Jack McDevitt (1935) avaldas oma esimese ulmejutu küll alles 46-aastaselt, kuid tegi seejärel ülikiire spurdi: tema 24-st romaanist lausa pooled on jõudnud Nebula auhinna finalistide sekka ning üks selle preemia ka võitnud. Lisaks on tema kontos veel Locuste debüütromaani preemia ja John W. Campbelli mälestusauhind aasta parima ulmeromaani eest.

Heinrich Weinbergi romaan „Meeleheite valem“

Ilmunud on Heinrich Weinbergi romaan „Meeleheite valem“. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.

21. sajandil avastasid meie päikesesüsteemi end gewtakideks nimetavad inimesed. Esimene sõbralik kontakt lõppes katastroofiliselt nii maalastele kui gewtakidele. Maalased said aga enda käsutusse uued tehnoloogiad ja teadmised ja hakkasid innukalt uurima ja koloniseerima nii päikesesüsteemi kui lähimaid tähesüsteeme. Maa keskkonnaseisund halvenes, puhkesid sõjad ja paljud inimesed põgenesid kosmosesse.

Neljanda aastatuhande alguseks on olukord Maal rahunenud. Ent kosmos on lisaks kõigele muule täis igasugust veidrat inimeste unustatud kola.

„Meeleheite valem” võtab loo üles kohast, kus „Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist” lõppes. Dr Leathercord rebiti välja kolkamaailma ülikooli teadlaseelust, kui teda süüdistati oma naise mõrvas. Vangla asemel sattus ta hoopis palgasõdurite kosmoselaevale ning peadpööritavatesse seiklustesse, millesse on segatud nii gewtakid, tähtedevahelist liiklust kontrolliv Gild kui ÜRO. Ta leidis ja kaotas uue armastuse ja sattus lõpuks koos kaaslastega lõksu Gulagi-nimelisel planeedil.

Sealt tuleb iga hinna eest minema saada...

Manfred Kalmsteni jutukogu „Raske vihm“

Ilmunud on Manfred Kalmsteni jutukogu „Raske vihm“. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt Meelis Krošetskin.

Manfred Kalmsten sai ulmelugejate hulgas laiemalt tuntuks Eesti Ulmeühingu väljaantava auhinna Stalkeri võiduga 2018. aastal jutuga „Raske vihm“. Järgnes Stalkeri võit 2020. aastal jutuga „Lumemarjaveri“. See jutukogumik on autori debüütraamat, siin on nii fantaasia-, teadusliku fantastika kui õuduslugusid.

Jutukogu jutud: „Raske vihm“, „Kuuekandjad“, „Lumemarjaveri“, „Loheisand“, „Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus“, „Valitsusaeg I – Kroonitants“, „Valitsusaeg II – Kuningaringlus“, „Põgeneda rottidelinnast...“,  „Optimus – plekid paradiisil“, „Tundmatu surm“, „Murtud Süda“.

*

Trepp krigises, oli astumise all ligane ja alla jõudes nägi Sleiknir, et terve kelder oli üks mükokoloonia. Nii põrand, lagi kui ka seinad olid kaetud Sleikniri jaoks tundmatut liiki seentega, mis jalge all kummina vetrusid ning milles hõõgusid rohelist valgust heitvad seenekristallid. Keset seenevälja kõrgusid üksikud püramiidjad, hiiglaslike sipelgapesade sarnased seenekühmud, ülekülvatuna neist samadest rohelistest pärlikestest, mis ta taskulaterna valguse varjutasid.