Tuesday, December 5, 2017

Isaac Asimov, "Kosmosehoovused"

Sari: Sündmuste horisont
Tõlkijad Ats Miller ja Ronald Lämm
Kaanepilt Siiri Kumari

Trantori impeerium on aastal 11000 üha laienemas, kontrollides peaaegu pooli asustatud maailmadest. Sõltumatu planeet Sark on vallutanud Florina planeedi ja kaubitseb selle suurima rikkuse, kullast kallima taimega, mida saab töödelda elastsemaks ja tugevamaks kui metall.

Ootamatult satub Florina külaelanike hulka mälu kaotanud mees Rik, kelle kohalik külavanem ühe talutüdruku hoolde usaldab. Pikkamööda hakkab Rikile meenuma mingi kohutav saladus, et kõik Florinal on määratud hukkuma, kui ta ei tegutse  – kuid saladuse üksikasjad meenuvad vaid järk-järgult, kui üldse... Selgub, et paljudele poliitilistele jõududele tema ja ta sõnum ei meeldi ning ta on sunnitud põgenema. Algab keeruline mäng sarklaste, florinalaste ja trantorlaste vahel, mille võtmeks on seesama maalane Rik.

Jim Butcheri „Tormirinne”, „Dresdeni toimikute" 1. raamat

Ilmunud on Jim Butcheri „Tormirinne”, „Dresdeni toimikute" 1. raamat. Sari: Sündmuste horisont. Tõlkija Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin.
Harry Dresden on võlur, kes aitab Chicago Politseiametit juhtumitega, mis ületavad inimvõimete ja inimkujutlusvõime piire. Sest vahel juhtub igapäevaelus kummalisi ja maagilisi asju, mille keskel inimesel sugugi hästi ei lähe. Kui politsei Dresdeni kohutava topeltmõrva puhul appi kutsub, aitab ta neid alguses raha pärast, sest võlurid on ju vaesed, kuid asi läheb kiiresti isiklikuks.
„Minu nimi on Harry Blackstone Copperfield Dresden. Võite seda nõidumiseks kasutada, kui riskite. Olen võlur. Käin tööl ühes kontoris Chicago kesklinnas. Enda teada olen riigi ainus avalikult praktiseeriv võlur. Leiate mu telefoniraamatu kollastelt lehekülgedelt alajaotusest „Võlurid”. Uskuge või mitte, olen seal ainus. Mu reklaam näeb välja nii:
HARRY DRESDEN – VÕLUR.
Kadunud asjade leidmine. Paranormaalsed uuringud.
Konsulteerimine. Nõustamine. Mõistlikud hinnad.
Armujooke, tühjaks mitte saavaid rahakotte, pidusid ega muid lõbustusi ei pakuta.
Te üllatuksite, kuuldes, kui paljud inimesed helistavad mulle ainult selleks, et küsida, kas mõtlen seda tõsiselt. Aga kui oleksite näinud selliseid asju nagu mina, kui teaksite pooltki sellest, mida mina tean, siis te ei kahtleks põrmugi selles, et ma mõtlen seda tõsiselt.“


Friday, November 10, 2017

Megan Whalen Turner, "Attolia kuninganna"

Ilmunud on teine raamat "Kuninganna Varga" sarjast, Megan Whalen Turneri "Attolia kuninganna". Kaanepilt Meelis Krošetskin. 

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate eesmärkidega.

Lugedes ei saa jätta hämmastumata, kuivõrd lihtne on rahvaid ja inimesi omavahel tülli ajada – ja tülitsejad unustavad sageli endalt küsimata, kellele need tülid kasuks tulevad, kas neile endile või hoopis kellelegi kolmandale, kes osavalt end varju hoiab. Võtmetegelane on jälle Eddise kuninganna varas Eugenides. Lisaks saame heita pilgu ühe äärmiselt huvitava valitseja hingeellu, kes võtab vastu väga raskeid otsuseid, mille järgi võib teda näiteks türanniks, barbariks või julmuriks nimetada, ometi on aga lähemal vaatlemisel tema otsused vähemalt hästi põhjendatud, kuigi mitte alati õiged.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.


Friday, October 13, 2017

Brian W. Aldissi romaan «Peatumata»

Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Brian W. Aldissi romaan «Peatumata». Tõlkinud Maria Reile. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.
«Peatumata» on omamoodi silmade avanemise lugu. Raamatu peategelane, jahimees Roy Complain kuulub leitnant Greene’i rändsuguharru, mis elab primitiivset elu, milles teadmised ja uudishimu on taunitavad. Grupp suguharu liikmeid suundub hõimupreester Marapperi juhtimisel, kes usub, et nende elupaigaks on hiiglaslik kosmoselaev, ekspeditsioonile keelatud territooriumile taimedesse kasvanud koridoride labürinti, kus kohtutakse teiste, erineval arengutasemel suguharudega. Aldissilt on varem eesti keeles ilmunud lühiproosa paremik «Kontramorfoos» 2004. aastal.


Clifford D. Simaki "Jumalate valik"

Tere! Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Clifford D. Simaki "Jumalate valik", tõlkinud Jaana Talja. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.
Romaani «Jumalate valik» (A Choice of Gods; 1971) peetakse ulmekirjanduse suurmeistri Clifford D. Simaki (1904–1988) loomingu paremikku kuuluvaks, kõrvuti teostega «Linn», «Härjapõlvlaste kaitseala» ja «Vahejaam». Romaanis kohtume Maale naasva inimkonnaga, kellega seisavad silmitsi omal ajal planeedile truuks jäänud telepaatiavõime omandanud inimesed – grupp indiaanlasi ja perekond Whitney. Tegutsevad ka kaks robotite kogukonda, ühed neist peavad kristlikku misjonit ja teised konstrueerivad salapärast superaju.

Thursday, September 28, 2017

Ilmunud on "Me armastame Maad 2: Viimane laev"

Me armastame Maad 2. Viimane laev
Vene ulme antoloogia
Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials
Sari: Sündmuste horisont

Kui kogumiku esimene köide koondas peamiselt lahkumiste ja saabumiste, hüvastijättude ja kohtumiste, valusate otsuste ja inimeseks olemise temaatikat ning oli kantud armastusest Maa vastu, siis teine köide on pisut süngemates toonides. Jah, ka siin on lahkumised ja saabumised, ka siin igatsetakse Maad, aga siin on rohkem surma – nii ennastohverdavat ja mõttetut, kui vägivaldset (ja lõpuks sama mõttetut). Kui antoloogia alguses (50.–60. aastad) on lood kantud kroonulikust entusiasmist, paatoslikust eneseohverdamisest,  siis lõpuosas (21. sajand – nullindad ja kümnendad) näeme juba tegelasi, kes on isekad, küünilised, valmis isegi reetma ja tapma – ning seda samuti armastusest Maa vastu.

Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud, mõtles ta. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal

Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid“ lõpuridadel . Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes.

Kogumiku lood:
Georgi Gurevitš. Lohe Infra (1958)
Valentina Žuravljova. Astronaut (1960)
Valentina Žuravljova. „Kotkapoeg“ ei naase (1961)
Ilja Varšavski. Otsusta ometi, piloot! (1965)
Dmitri Bilenkin. Tema Marss (1971)
Olga Larionova. Päike jõuab Veevalajasse (1981)
Sergei Kazmenko. Viimane laev (1982, avaldatud võrgus 2014) 
Kir Bulõtšov. Kolmteist aastat teel (1984) 
Mihhail Puhhov. Üles visatud (1990) 
Boriss Rudenko. Limaan (2005) 
Vladimir Iljin. Kaugkosmose seadus (2007)
Aleksandr Zolotko. Eluskala kaugete vahemaade taha transportimise spetsiifika (2012)


Jana Lepiku luulekogu "Katkendeid"

Jana Lepik
Katkendeid
Luulekogu

Jana Lepiku luule räägib silmapiirita väljadest, esimese lume nukrast langemisest ja hingedest, mis purjetavad Põhja-Jäämerel jäätükkidel. Ja kohvritäiest päikesest ning merest, mida igaüks võiks tema luulest kaasa võtta.

Kohvritäie merd
tahaks kaasa võtta
ka koju,
et meremüha summutaks
mu kõrvus
raske aja tolmu.
Kohvritäie päikest
tahaks kaasa võtta
ka koju,
siis lilled rõõmustaks
ja rõõmustaks
kõik olnu.

Ma olen olemas,
siis öelda saaks
ja naeratada –
olgu!


Wednesday, August 30, 2017

Ulmeantoloogia „Täheaeg 17. Päästa meid kurjast“

Täheaja 17. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia neljanda ulmejutuvõistluse üksteist parimat tööd. Selle juttudes päästetakse sõjapõgenikest lapsi, uudishimulik tudeng on sunnitud võitlema Viimsepäevamehega ja ühesilmaline võluriõpilane Varjuvaimuga. Mitmes loos paistavad silma vaprad naised: keskealise üksikema elus hakkavad äkki millegipärast vahetuma paralleelmaailmad, millest ühes soovitakse teda tappa. Külatädid heitlevad elustunud pühakujuga. Pärisorjast naine püüab kangekaelselt maailma mõistlikumaks muuta.

Inimeste ja robotite piirid ähmastuvad: arvutiseerunud perekond sõdib kasvõi terve maailmaga, et häkkerist tütart koomast välja tuua, ja hiinlanna sarnane robot armub tsirkuseartisti. Pimeduselooriga kaetud linnas ladistab vihm ja kasvavad seened. Teemante otsiv ärimees püüab diili teha metslastega, kes miskipärast hindavad tsementi, ja lapsele määratud kaitseingel avastab, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega. Žürii liige Raul Sulbi annab ülevaate viimasest jutuvõistlusest.

Kogumiku jutud:
Heinrich Weinberg, Reidar Andreson, „Päästa meid kurjast“
Maniakkide Tänav, „Tsölibaadi lõpp“
Dani Adler, „Juhtmevaba armastus“
Aleksander D. Lannes, „Enne kui lahvatab leek“
Miikael Jekimov, „Tuulerändur“
Piret Frey, „Kõik kivide pärast“
Maniakkide Tänav, „Meie külas nähti imet“
T. K. Jürgens, „Jumala hingus“
Manfred Kalmsten, „Raske vihm“
Triinu Meres, „Rohelistest välisseintest plastakendeni ehk näitus Geuna linnapildi ajaloost“
Kaisa-Liina Näär, „Mina: kaitsja“


Thursday, August 17, 2017

Ilmunud on uus raamat Sündmuste horisondi sarjast, Steven Brusti „Jhereg“, Vlad Taltose lood.

Vlad Taltos on sarkastiline ja paranoiline palgamõrtsukas, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid, kes on üsna osavad ka surnute elustamisel. Tema kaaslaseks ja sõbraks on väike lohesarnane humoorikas ja intelligentne loom, keda kutsutakse jheregiks. Üks kõige võimsamatest Dragaera maffiabossidest palkab Vladi eriti raskele tööle, mille täitmisel aga selgub, et bossile jääb ette üks Vladi parimaid sõpru ja tagatipuks ka Vlad ise.

Mõningaid Vlad Taltose tarkuseteri, mis peaksid peegeldama palgamõrvari elu võlusid ja valusid: “Häid kombeid ei asenda miski – peale kiirete reflekside.” “Ükskõik kui osav võlur ka on, nuga abaluude vahel kahjustab tõsiselt tema stiili.” “Tõelisi kangelastegusid tuleb hoolikalt kavandada – ja järjekindlalt vältida.” “Vihase draakoniga räägi alati viisakalt.“ “Pole sellist asja nagu küllaldane ettevalmistus.” “Sa astu ettevaatlikult, kui lähened omaenda lõksudele.”


Ilmunud on Margus Oopkaup'i näidendikogumik harrastusteatritele

Arst, Kosjad, Ristsed ja teisi näidendeid
Margus Oopkaup

Näidendikogumik sisaldab seitset lõbusat näidendit harrastusteatritele. Nendes hääletatakse ja minnakse kosja, viiakse taarat ja käiakse arsti juures, ristitakse ja otsitakse suitsu, kõike ikka lustakalt ja vindiga. Näidendite pealkirjad: „Arst“, „Kosjad“, „Punane“, „Ristsed“, „Suits“, „Taara“, „Hääletajad“.


Monday, July 24, 2017

Võitsime Stalkeri!

Kirjastus Fantaasia sai sel aastal ühe Stalkeri, lisaks oli mitme võiduloo väljaandjaks. Õnne võitjatele!
Kõigepealt said kirjastus Fantaasia ja tõlkija Priit Kenkmann Stalkeri parima tõlkelühiromaani või -jutustuse kategoorias. Selleks looks oli Robert Silverbergi "Hawksbilli jaam". Autorikogumik “Öösse kaduv tee”, koostajaks Raul Sulbi.
Lisaks võitis Jaagup Mahkra Stalkeri parima Eesti autori lühiromaani või -jutustuse kategoorias. Looks "Umgolla mustad maagid", ilmunud kogumikus "Täheaeg 15: Ajavärav", koostajaks Raul Sulbi, väljaandjaks Fantaasia.
Ja rõõmustame ka esikohalugude üle Eesti autori lühijutu kategoorias, kus esikoht läks kahasse: J. J. Metsavana ja Veiko Belials. "Neli kohta peale koma". Täheaeg 15: Ajavärav. Koostaja Raul Sulbi, väljaandjaks Fantaasia.
Samamoodi sai antud kategoorias esikoha Heinrich Weinberg. "Nurgatagune reisibüroo". Autorikogumik “Pimesi hüpates”. Sari: Sündmuste horisont, väljaandjateks Fantaasia ja Täheveski.
Foto autor Jaana Muna.



Wednesday, July 19, 2017

Dan Simmons, "Heeliksi orvud"


Kogumik koosneb kahest lühiromaanist. "Heeliksi orvud" on "Hyperioni"- tetraloogia järg. Tähelaev 600000 krüogeenunes inimesega otsib kaugel galaktikas uut koduplaneeti, kuid on sunnitud tegema vahepeatuse, püüdes kinni SOS-signaali. Hädakutsungi saatjaiks on laevahuku järel eraldatud planeedile sattunud Heidikud.

"Tulemuusas" annab inimestele, kes on orjastatud Archonite võõrrassi poolt, teatrietendusi maalastest näitetrupp, mis esitab Shakespeare’i loomingut. Kui neid hakatakse kutsuma esinema üha tähtsamatele tulnukrasside esindajatele, mõistavad näitlejad, et nende esituse tasemest võib sõltuda inimkonna tulevik…

Tõlkijad: Külli Seppa ja Tatjana Peetersoo. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Megan Whalen Turner, "Varas". Sari: "Kuninganna varas".

Megan Whalen Turner
"Varas"
Sari: "Kuninganna Varas"
Tõlkinud Eva Luts
Kaanepilt Meelis Krošetskin

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks oleks vaja kolme kuningriigi liitu – mida aga nende liidrid pole eriti valmis sõlmima. Maag, kuninga nõuandja, usub teadvat iidse aarde peidupaika, mis oleks abiks liidu sõlmimisel. Selle kättesaamiseks vajab ta osavat varast ja ta valib vangimõistetud varaste hulgast Geni. Teekond on ohtlik ja raske, seda muudavad vaid aeg-ajalt helgemaks jutud vanadest jumalatest ja jumalannadest, mida rändurid üksteisele vestavad. Mis eesmärgid on Genil, jääb kõigile saladuseks.



Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. Neid romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award, need on olnud Andre Nortoni auhinna nominentide hulgas.

Friday, June 16, 2017

Poul Andersoni "Aja valvurid"

Ilmunud on Poul Andersoni "Aja valvurid", sarjast Orpheuse Raamatukogu.

Jutukoguga «Aja valvurid» (The Guardians of Time; 1981) saab alguse ulmekirjanduse suurmeistri Poul Andersoni (1926–2001) legendaarne Ajapatrulli-tsükkel. Ajapatrull on omalaadne ajapolitsei, mille ülesanne on kaitsa minevikku kurjategijate eest, kes soovivad ajalugu muuta. Ajapatrulli esimese kogumiku jutud viivad lugeja varakeskaegsesse Britanniasse, iidsesse Pärsiasse, miljonite aastate tagusesse minevikku, mil tekkis Vahemeri, 13. sajandi Ameerikasse, kuhu on väĺja jõudnud mongolid, ning ajalooalternatiivi, kus Kartaago oli võidukas ja Rooma riik hääbus.
Tõlkinud Külli Seppa, Iris Jeletski, Hannes Talja, Martin Kirotar, Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin.

Müün raamatut ka posti teel, hind 12 eur pluss postikulu 1 eur. Anda teada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com


Sunday, May 14, 2017

Ilmunud on "Tuumahiid 3: Triitium"

Autoriteks on Heinrich Weinberg, Tea Lall, Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana, Mairi Laurik, Siim Veskimees, (:)kivisildnik, Meelis Ivanov, Aira Rakav, Helju Rebane, Miikael Jekimov, Artur Räpp. Koostajateks Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana ja Artur Räpp. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin.

Siin kogumikus leidub parimaid ulmejutte veebiajakirjast Reaktor – teaduslikku fantastikat, fantasy’t, kõhevikke ja ka jutte, kus meie maailm toimib teisiti, kui me hetkel seda teame. Mitmed kogumiku jutud küsivad: „Mis on elu?“ ja „Kus algab ja kus lõpeb inimeseks olemise piir?“, „Mis saab, kui meie vaikne Eesti internatsionaliseerub või lausa interplanetariseerub?“, „Kas maailmu on üks või mitu?“ – need on vaid osa juttudes esitatud küsimustest ja mitte kõigile neile ei pakuta vastuseid. Lisaks on siin ehk veidi rohkem võimalusi muiata kui eesti ulmes tavaliselt.

Raamatut on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Saturday, May 13, 2017

Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia 2017. aasta ulmejutuvõistluse tulemused



Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia neljandal ulmejuttude võistlusel osales 68 lugu, juttude paremik avaldatakse kirjastuse Fantaasia ulmeantoloogia Täheaeg järjekordses numbris. Kuna avaldamiskõlbulikke jutte oli peaaegu kolmkümmend, siis jagub jutte ka võrguajakirja Reaktor ja Reaktori jutukogumikku Tuumahiid, mis ilmub loodetavasti samaaegselt Täheajaga.

Äramärgitud esikümne osas tundus seekordne võistlus tugevam kui varasemad. Kui eelmisel korral oli mõnevõrra rohkem postapokalüptikat, siis seekord oli märksõnaks huumor – mitte küll kõigis lugudes, aga siiski rohkem kui tavaliselt. Torkas silma ka soov Eestist ja tänapäevast eemalduda ja kirjeldada pigem võõramat või fantastilisemat keskkonda. Edu saatiski pigem neid, kes julgesid fantaasial lennata lasta.

Meeldiv oli ka tõdeda, et autorid on hakanud etteantud mahu ülempiire ära kasutama ja tahavad kirjutada pikalt, ehk jutustada põhjalikult fabuleeritud lugu.

Tulemused
1. koht  „Päästa meid kurjast“, Heinrich Weinberg, Reidar Andreson
2. koht  „Tsölibaadi lõpp“, Maniakkide Tänav
3. koht  „Juhtmevaba armastus“, Luule Lille
4. koht  „Enne kui lahvatab leek“, Aleksander D. Lannes
5. koht  „Tuulerändur“, Miikael Jekimov
6. koht  „Kõik kivide pärast“, Piret Frey
7. koht  „Meie külas nähti imet“, Maniakkide Tänav
8. koht  „Jumala hingus“, Toomas Jürgens
9. koht   „Raske vihm“, Manfred Kalmsten
10.–11. koht  Rohelistest välisseintest plastakendeni ehk näitus Geuna linnapildi ajaloost“, Triinu Meres
10.–11. koht  „Mina: kaitsja“, Kaisa-Liina Näär

Teise vooru pääsenud lood (kohad 12-21):  „Das Kulturkonflikt“, „Verilaid“, „Mustade inglite armee“, „Valguse võimendamine ergastatud kiirguse abil“, „Alkeemiku täht“, „Tagasi maa peale“, „Kuidas haldjas orki lendas“, „Taevatrepi punased astmed“, „Prinditud (l)ootused“, „Udriku küla surnumanaja“.

Kõik jutuvõistlusel osalejad on edaspidigi oodatud Eesti Ulmeühingu üritustele (igal aastal toimub ulmesõprade suvine kokkutulek Estcon, hääletatakse Stalkeri auhindu, toimuvad igakuulised ulmesõprade koosviibimised Tartus ja Tallinnas). Ulmeühing ootab ka uusi liikmeid. Kirjutamishuvilisi on valmis juhendama Maniakkide Tänav oma kirjutamise töötubades, uusi ulmejutte ootavad Täheaeg, Reaktor ja Algernon.

Eesti Ulmeühing, kirjastus Fantaasia

Wednesday, April 5, 2017

Ilmunud Karl Laane "Sõjamärkmikud"

Karl Laane
Sõjamärkmikud
470 lk
Päevikud 7. juulist 1944 kuni 6. juulini 1945

Teise maailmasõja ajal Saksamaal sõjaväes ja hiljem sõjavangis viibinud Karl Laane 16 kaustikut või „sõjamärkmikku“ käsitlevad ajavahemikku juulist 1944 kuni 1947. aasta veebruarikuu esimese pooleni. Käesolevas raamatus on esimesed seitse neist, mis kirjeldavad aega juulist 1944 kuni juulini 1945.

Märkmikud leiti 21. sajandi algusaastatel, kui Karl Laane poeg Lauri-Enn hakkas korrastama isast järelejäänud mahukat dokumendi- ja fotoarhiivi. See oli äärmiselt haruldane leid. Mitte ainult, et sõja lõpust oli päevikute leidmise ajal möödas üle 60 aasta. Üldjuhul on armeedes sõduritel ja ohvitseridel päevaraamatute pidamine keelatud, sest need võivad taganemise ajal või muudel asjaoludel sattuda vastase kätte ja anda neile hinnalist teavet. Karl Laane viibis Saksamaal erinevates väljaõppelaagrites, osales mitmetes sõjasündmustes, ta üksus saadeti Taani, kust ta sõja lõpupäevade kaoses Saksamaale tagasi tuli, ta langes sõjavangi ja elas erinevates vangilaagrites – sellistes olukordades on lugematu hulk võimalusi, et märkmed võivad kaotsi minna. Kuid koju need märkmikud omal ajal jõudsid ja nii annavad need haruldaselt huvitava pildi tolleaegsetest sündmustest. (Küllo Arjakase eessõnast)

Kirjastuse hind 14 eur pluss 1 eur postikulu. eva.luts111@gmail.com


Tuesday, April 4, 2017

Täheaeg 16. Hirmu planeet

Veenuse erinumber.

Kaanepilt Meelis Krošetskin.
Esimesena saabuvad uuele, seniuurimata planeedile sõjaväelased, kelle peamiseks mureks saab Veenuse vaenulikus keskkonnas ellujäämine. Sellest räägib Keith Bennetti lugu "Raketlastel on karvased kõrvad", tõlkinud Priit Kenkmann.
Järgmisena saabuvad planeedile kaevurid, kelle on palganud... keskaegsest Veneetsiast pärit kaevanduskompanii! Nii juhtub Jaagup Mahkra loos "Veenuse kuninganna".
Mida enam sigineb planeedile asustust, seda enam tekib sinna ka igasugu kahtlast rahvast, kes koguneb räpaste kõrtsilaudade taha kaarte mängima. Lavie Tidhar, "Uppunud jumalus". Tõlkinud Martin Kirotar.
Kuritegeliku kontingendi koondumine Veenusele tähendab seda, et peatselt on platsis ka Vene maffia oma jõhkrate meetodite ja salakavalate plaanidega. Veiko Belials, "Surnud mehe käsi".
Mäetööstuse edasine areng ja kaevurite kadumine Veenuse mustavatesse koobastesse tähendab, et lavale on aeg astuda palgasõdureil... Nad teevad seda Miikael Jekimovi loos "Terra Nova kuningas".
Kui sotsleeri uurimisjaama meeskond Veenusel salapäraselt kaob, kahtlustavad venelased mõistagi ameeriklaste salasepitsusi, kuid probleemi lahendus võib olla jõukohane hoopis teadlastele... Paul McAuley, "Hirmu planeet", tõlkinud Hannes Talja.
Kui kapitalistide ja sotsialistide vahel jagunenud Veenusele saabuvad National Geographicu dokumentalistid sooviga filmida planeedi megafaunat, läheb neil vaja kogenud safarikorraldajaid... Eleanor Arnason, "Varemed", tõlkinud Tatjana Peetersoo.
Veenus võib tunduda inimese eluks kõlbmatu, selle terraformimine ülimalt kulukas ja aeganõudev, kuid see ei tähenda, et planeedi pinnale ei saaks hädamaanduda. Sellest räägib Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana "Uppunud vaakumisse".
Ja kui Veenuse terraformimisega on algust tehtud ning selle orbiidile rändab üha enam koloniste, vaatab otsiva vaimuga inimene mõistagi uute rajajoonte suunas, Päikesesüsteemist väljapoole... Heinrich Weinberg, "Lõpp ei tule enne, kui Paks Daam laulab".
Üksikasjaliku ülevaate selle taevakeha saladustest, mida läbinägelikud kirjanikud veel on paljastanud, annab Raul Sulbi loos "Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses".


Monday, March 27, 2017

Jutuvõistlus 2017

Korraldab: Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia.

Tööde esitamise tähtaeg: 31. märts 2017.
Tulemused selguvad festivali Prima Vista raames 2017. mai alguses.
Auhinnad: Eesti Ulmeühing, kirjastus Fantaasia ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital.
Parimad tööd avaldatakse kirjastuse Fantaasia poolt.

ULMEJUTT
  • Jutu pikkus ei ületa 14999 sõna.
  • Jutt on esitatud eesti keeles.
  • Jutt on sisult ulmeline: žanriks fantaasia, õudus, teaduslik fantastika, alternatiivajalugu.
  • Tegemist on originaalteosega, mida pole varem avaldatud (ka mitte veebis) ega ole avaldamiseks esitatud ühelegi kirjastajale.
  • Plagiaat on keelatud. Autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisõiguse eest vastutab autor.
OSAVÕTT JA TÖÖDE ESITAMINE
  •  Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2017.
  • Võistlustöö tuleb esitada e-kirja manusena aadressil: jutuvoistlus.ulme@gmail.com.
  • Sobivad formaadid on .txt (Text Only), .rtf (Rich Text Format), .doc või .docx (Microsoft Office Word), .odt (OpenDocument).
  • E-mailiga esitatud võistlustöö, mille fail on viirustega nakatunud, rikutud või ebasobivas formaadis, jääb võistlusest kõrvale.
  • Jutt on loetavalt vormistatud leheküljele suuruses A4, fondis Times New Roman, suurus 12, reavahe 1,5; servad standardsuuruses.
  • Käsikirjalisi, masinkirjas või väljaprinditud jutte ei hinnata.
  • E-kirjale peab olema lisatud kaks manust. Ühes manuses on jutt koos pealkirjaga (ilma autori nimeta) ning teises manuses on jutu pealkiri, autori kodanikunimi ning kontaktandmed (aadress, telefon, e-post). Failide nimed peavad selgelt viitama, millises failis on võistlustöö ning millises kontaktandmed. Võistlustöö faili nimi peab olema sama, mis võistleva jutu pealkiri.
  • Jutuvõistluse hindamine on anonüümne. Žüriil puudub juurdepääs autorite andmetele, neile edastatakse vaid fail võistleva jutuga.
  • Žürii liikmed, korraldava meeskonna liikmed ja nende perekonnaliikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda.
  • Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta.
  • Töö võistlusele esitamisega võtab autor vastutuse selle eest, et töö vastab võistluse tingimustele nii sisuliselt kui vormistuse poolest. Puuduste avastamise korral (nt varem avaldatud töö) on korraldajatel õigus osavõtja tulemus tühistada ning väljastatud auhind tagasi nõuda.
ŽÜRII
  •  Žüriisse kuuluvad Raul Sulbi, Juhan Habicht, Eva Luts, Ats Miller, Mann Loper.
  • Žüriil puudub otsene ligipääs võistlusele laekuvatele töödele, need toimetab nendeni võistluse koordineerija Iris Jeletski.
  • Žürii liikmed hindavad jutte iseseisvalt ning anonüümselt. Jutuvõistluse korraldajad vastutavad selle eest, et autorid jäävad saladuseks kuni võitjate väljakuulutamiseni.
  • Vajadusel jagab žürii hinnatavad tööd mitmesse kategooriasse. Žüriil on õigus jätta mingis kategoorias auhind välja andmata ja anda välja eriauhind mõnes kategoorias.
AUTASUSTAMINE
  •  Võistluse auhinnafond on 1000 eurot.
  • Jutuvõistluse võitjad kuulutatakse välja mais 2017 festivali Prima Vista raames Tartus.
  • Autasustamisest teavitatakse avalikkust korraldajate kodulehe ning muude kanalite kaudu.
  • Parimate lugude avaldamise eesõigus on kirjastusel Fantaasia. Kirjastus Fantaasia võib loobuda sellest eesõigusest kokkuleppel autoriga.
Täpsem info: e-mail eva.luts111@gmail.com

Wednesday, March 8, 2017

Arthur C. Clarke ja Stephen Baxter, "Kaugete päevade valgus"

Suurim avastus inimkonna ajaloos, seade, millega saab vaadata mida iganes - minevikus ja olevikus - võib olla samaaegselt nii inimkonna needus kui päästja. Maale ligineb Koirohu-nimeline asteroid, mis peaks kindlasti saama inimkonnale saatuslikuks. Samal ajal viivad ärimees Hiram Pattersoni omakasupüüdlikud kinnismõtted teadusavastuseni, millega inimkond võib viimse võimaluseni tundma õppida nii olevikku kui minevikku. Kas sellest on ka mingit kasu tuleviku muutmisel?

John Scalzi "Viimane koloonia"

Vanamehe sõja kolmandas raamatus määratakse John Perry ja Jane Sagan juhtima koloonia asutamist Roanoke'i-nimelisele planeedile. Lisaks probleemidele nii planeedi uute kui vanade asukatega satuvad nad tähtedevaheliste poliitiliste sündmuste keerisesse ja üritavad kõikvõimalikke kavalusi kasutades päästa nii ennast, koloniste kui inimsugu tervikuna.

Heinrich Weinbergi "Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist"

Käes on 34. sajand, inimkond on levinud tähtedele ja jätkab jõudsalt koloniseerimist. Spoti-nimelisel kolkaplaneedil on Teckland Leathercord, kohalikus ülikoolis töötav teadlane, antud kohtu alla oma naise mõrvamise eest. Näib, et teda ootab ees vältimatu pikk vangistus... Millised saladused peituvad Leathercordi minevikus ja mis on tulevikul tema jaoks varuks?

Alastair Reynoldsi «Aeglased kuulid»

Moodsa kosmoseooperi suurmeistriks kuulutatud briti ulmekirjaniku Alastair Reynoldsi raamat «Aeglased kuulid» võitis ajakirja Locus auhinna parima lühiromaani kategoorias ning jõudis ka prestiižse Hugo auhinna finalistide sekka. Teos räägib loo galaktilise sõja järellainetusest ehk täpsemalt sellest, mis juhtub, kui krüogeenilisest unest ärkavad tähelaeva reisijad ning avastavad, et nende laeva ei juhi keegi, selle keskarvuti on kohe-kohe üles ütlemas ning kellelgi pole aimu, kus laev asub, kuidas nad selle pardale sattusid või kuidas ülejäänud inimkonnaga ühendust võtta. Laeva asukateks on suure sõja veteranid, sõjavangid, põgenikud, sõjakurjategijad ning lihtsalt kriminaalid. Peategelane peab selles kaootilises olukorras juhtohjad haarama…

Varem on Alastair Reynoldsilt eesti keeles ilmunud kahest lühiromaanist koosnev kogumik «Suur Marsi müür» (Orpheuse Raamatukogu 5/2012), mis võitis parima kogumikuna Eesti ulmeauhinna Stalker.


John Wyndhami «Krüüsalised»

John Wyndhami «Krüüsalised» on «Trifiidide päeva» (ek 1990, 2015) kõrval vaieldamatult autori olulisim romaan, mis räägib haarava loo postapokalüptilisest tuumakatastroofi järgsest maailmast, kus on levinud kõiksugused mutatsioonid, millesse aga suhtutakse äärmiselt negatiivselt: mutandid kuuluvad kas hävitamisele või agraarsest vaesuse piiril virelevast katastroofijärgsest ühiskonnast väljaheitmisele ning viljatule kõnnumaale saatmisele. Romaani peategelasteks on grupp lapsi, kes on varjatud mutandid, see tähendab telepaadid.

John Wyndham on Teise maailmasõja järgse briti ulmekirjanduse ehk olulisim autor, tänu kellele ulme õieti jõudiski oma getost välja peavoolulugejateni, kes Wyndhami kirjeldatud inimlikud ja vägagi argised karakterid ja probleemid kiiresti omaks võtsid. Paljud kriitikud peavad «Krüüsalisi» John Wyndhami kõige olulisemaks romaaniks.