Isaac Asimovi «Üheksa homset»

Ilmunud on Isaac Asimovi «Üheksa homset». Kaanepilt Meelis Krošetskin, sari: Orpheuse Raamatukogu.

Ulmeklassik Isaac Asimovi (1920–1992) arvukatest lugudest peavad kriitikud ja lugejad üsna üksmeelselt kõige tugevamaks novellikogu «Üheksa homset», mille üheksast loost on eesti keeles varem ilmunud vaid ajareisi-ulme meistriteos «Inetu poisike» legendaarses antoloogias «Lilled Algernonile». Lisaks leiab sellest valimikust aga veel kirjaniku ehk kõige tuntuma lühiloo üldse – hiigelarvuti Multivaci tsüklisse kuuluva «Viimase küsimuse», mis oli Asimovi isiklik lemmik oma mahukast loomingust, kirjaniku vahest kuulsaima lühiromaani «Amet», mis räägib haridusest, õpetamisest ja geniaalsusest, ning detektiiv Wendell Urthi sarja kuuluva teaduslik-fantastilise kriminaalloo «Surelik öö».

Kogumiku lood:

«Amet», «Olen Marsportis ilma Hildata», «Hellad raisakotkad» tõlkinud Priit Kenkmann

«Võimutunne» tõlkinud Tatjana Peetersoo

«Surelik öö», «Kõik maailma mured», «Viimane küsimus» tõlkinud Jaana Talja

«Kirjutage mu nimi S-iga» tõlkinud Karel Allikas

«Inetu poisike» tõlkinud Linda Ariva

Kirjastuse hind 12 eur. Raamatut võib osta ka posti teel, ostusoovist anda teada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com.

Margus Oopkaubi laste-, kooli- ja jõulunäidendite kogumik

Ilmunud on Margus Oopkaubi laste-, kooli- ja jõulunäidendite kogumik ""Laulupidu", "Jussikese kooliminek", "Ivan Tsaaripoeg ja hall hunt" ja teisi näidendeid".

Margus Oopkaubi näidendid on lõbusad ja rahvalikud, neid on hea mängida kooli tähtpäevadel nagu õpetajate päev, esimene september, jõulud. Selles kogumikus on näidendid „Laulupidu“, „Jussikese kooliminek“, „Õpetajate päev, „Ivan Tsaaripoeg ja Hall Hunt“, „Jõuluvana jõulupuu“, „Jõuluvana kodu jõulud“, „Jõuluvana sünnipäev“, „Jõuluvana hambavalu“.

Robert Silverbergi "Valitud teosed 2: Öösse kaduv tee"

Ilmunud on Robert Silverbergi "Valitud teosed 2: Öösse kaduv tee". Koostanud Raul Sulbi. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 18 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja tuumasõjajärgsesse varemetes New Yorki, poliitvangide koonduslaagrisse, mis asub miljardi aasta kaugusel minevikus, aga ka ajaparadokside, klooniperekondade ja ülihoolitsevate ning diktaatorlike majapidamisrobotite keskele. 

Kogumiku jutud:
«Öösse kaduv tee», «Suvelaulud», «Hawksbilli jaam», «Rõõm nende seltskonnast», tõlkinud Priit Kenkmann © 2016
«Absoluutselt resoluutne», «Macauley skeem», «Soe inimene», «Raudne kantsler», «Kannatustega kaubitsejad», «Naaber», «Kuues palee», tõlkinud Jaana Talja © 2016
«Päikesetõus Merkuuril», «Mees, kes midagi ei unustanud», tõlkinud Tatjana Peetersoo © 2016
«Elas kord üks naine», «Raudne kantsler», tõlkinud Hannes Talja © 2016
«Teisik», tõlkinud Külli Seppa © 2016
«Päikesetants», «Kui müüdid läksid koju», «Külaskäik reaalsusse», tõlkinud Juhan Habicht © 2016

Ilmunud on vene ulmejuttude kogumik "Me armastame Maad"

Ilmunud on vene ulmejuttude kogumik "Me armastame Maad". Koostaja Veiko Belials. Tõlkijad Veiko Belials, Astrid Kabur. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt: Kait Kübar.

"Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal..."

Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid” lõpuridadel. See kuulus tsitaat on ütlemata palju suutnud mõjutada kogu venekeelset ulmekirjandust. Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes.

Kogumikus on motoga haakuvat venekeelset ulmet läbi 70 aasta – alates Strugatskite endi 50. aastatel ilmunud juttudest läbi kõigi kümnendite kuni selle sajandini välja, need on valitud nii, et iga kümnend oleks esindatud kronoloogilises järjekorras. Valitud lugusid seob lahkumiste ja saabumiste temaatika, hüvastijätud ja kohtumised, valusad otsused, inimeseks olemine ning armastus Maa vastu.

Kogumiku lood:
Arkadi ja Boriss Strugatski. Otsustav katse (1959)
Arkadi ja Boriss Strugatski. Üksikud oletused (1959)
Vladimir Mihhailov. Oja Iapetusel (1968)
Andrei Balabuhha. Hauakaevaja (1975)
Viktor Kolupajev. Me armastame Maad (1975)
Vjatšeslav Rõbakov. Koduhoidjad (1987)
Vjatšeslav Rõbakov. Vesi ja laevukesed (1992)
Juri Nesterenko. Maa helesinine taevas (2006)
Nik Sredin. Niña (2010)

JUTUVÕISTLUS

Kuulutame välja jutuvõistluse! Auhinnafond 1000 eurot!

Jutuvõistluse korraldavad Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia.

Tööde esitamise tähtaeg: 31. märts 2017.

Tulemused selguvad festivali Prima Vista raames 2017. mai alguses.

Auhinnad: Eesti Ulmeühing, kirjastus Fantaasia ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital.

Parimad tööd avaldatakse kirjastuse Fantaasia poolt.

ULMEJUTT

Jutu pikkus ei ületa 14999 sõna.

Jutt on esitatud eesti keeles.

Jutt on sisult ulmeline: žanriks fantaasia, õudus, teaduslik fantastika, alternatiivajalugu.

Tegemist on originaalteosega, mida pole varem avaldatud (ka mitte veebis) ega ole avaldamiseks esitatud ühelegi kirjastajale.

Plagiaat on keelatud. Autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisõiguse eest vastutab autor.

OSAVÕTT JA TÖÖDE ESITAMINE

Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2017.

Võistlustöö tuleb esitada e-kirja manusena aadressil: jutuvoistlus.ulme@gmail.com.

Sobivad formaadid on .txt (Text Only), .rtf (Rich Text Format), .doc või .docx (Microsoft Office Word), .odt (OpenDocument).

E-mailiga esitatud võistlustöö, mille fail on viirustega nakatunud, rikutud või ebasobivas formaadis, jääb võistlusest kõrvale.

Jutt on loetavalt vormistatud leheküljele suuruses A4, fondis Times New Roman, suurus 12, reavahe 1,5; servad standardsuuruses.

Käsikirjalisi, masinkirjas või väljaprinditud jutte ei hinnata.

E-kirjale peab olema lisatud kaks manust. Ühes manuses on jutt koos pealkirjaga (ilma autori nimeta) ning teises manuses on jutu pealkiri, autori kodanikunimi ning kontaktandmed (aadress, telefon, e-post). Failide nimed peavad selgelt viitama, millises failis on võistlustöö ning millises kontaktandmed. Võistlustöö faili nimi peab olema sama, mis võistleva jutu pealkiri.

Jutuvõistluse hindamine on anonüümne. Žüriil puudub juurdepääs autorite andmetele, neile edastatakse vaid fail võistleva jutuga.

Žürii liikmed, korraldava meeskonna liikmed ja nende perekonnaliikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda.

Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta.

Töö võistlusele esitamisega võtab autor vastutuse selle eest, et töö vastab võistluse tingimustele nii sisuliselt kui vormistuse poolest. Puuduste avastamise korral (nt varem avaldatud töö) on korraldajatel õigus osavõtja tulemus tühistada ning väljastatud auhind tagasi nõuda.

ŽÜRII

Žüriisse kuuluvad Raul Sulbi, Juhan Habicht, Eva Luts, Ats Miller, Mann Loper.

Žüriil puudub otsene ligipääs võistlusele laekuvatele töödele, need toimetab nendeni võistluse koordineerija Iris Jeletski.

Žürii liikmed hindavad jutte iseseisvalt ning anonüümselt. Jutuvõistluse korraldajad vastutavad selle eest, et autorid jäävad saladuseks kuni võitjate väljakuulutamiseni.

Vajadusel jagab žürii hinnatavad tööd mitmesse kategooriasse. Žüriil on õigus jätta mingis kategoorias auhind välja andmata ja anda välja eriauhind mõnes kategoorias.

AUTASUSTAMINE

Võistluse auhinnafond on 1000 eurot.

Jutuvõistluse võitjad kuulutatakse välja mais 2017 festivali Prima Vista raames Tartus.

Autasustamisest teavitatakse avalikkust korraldajate kodulehe ning muude kanalite kaudu.

Parimate lugude avaldamise eesõigus on kirjastusel Fantaasia. Kirjastus Fantaasia võib loobuda sellest eesõigusest kokkuleppel autoriga.

Täpsem info: e-mail eva.luts111@gmail.com

Uus raamat "Elavate surnute" sarjast: "Tee Woodburysse"

Ilmunud on uus raamat "Elavate surnute" sarjast: "Tee Woodburysse". Autoriteks Robert Kirkman, Jay Bonansinga. Tõlkinud Martin Kirotar, kaanepilt Meelis Krošetskin.

Selles raamatus jätkub „Elavate surnute“ maailma vihatuima mehe – Kuberneri – elu ja võimuvõitluse tutvustus Woodbury linnas, mis algas raamatus „Elavad surnud: Kuberneri tõus“. Tema peamiseks vastaseks on keerulise saatusega neiu nimega Lilly Caul, kes ei suuda taluda kuberneri meetodeid linnarahva lõbustamiseks – omalaadseid gladiaatorivõitlusi inimeste vahel, kes Kubernerile ei meeldi. Samas on Lilly ka äärmiselt rahulolematu iseendaga, mis sunnib teda peaaegu enesehävituslikule teele. Jälle kord suudavad inimesed hakkama saada elavate surnutega, kuid mitte teiste inimeste ja sageli ka iseendaga.

J. J. Metsavana ja Maniakkide Tänava "Saladusliku tsaari" sarja neljas raamat "Kui rumalad surid"

Ilmunud on J. J. Metsavana ja Maniakkide Tänava "Saladusliku tsaari" sarja neljas raamat "Kui rumalad surid".

Sõjaretk Uus-Kiievi vastu on alanud. Kuid Õnnepäev ja tema malev ei ole ainus jõud, kes on iidse linna oma sihikule võtnud. Hämarusest astuvad välja need, kes vajavad Kiievit rohkem kui Õnnepäev. Ja vajavad seda iga hinna eest.

Eepiline lahing on toimumas Uus-Kiievi all. Nii Õnnepäev, Los, Jomka kui vürst Vassili peavad oma võitluseid, igal oma eesmärgid, mõnel ka vastandlikud. Selgub, et nii mõnelgi mütoloogilisel koletisel on mehaaniline taust. Maa elanike saatus seisab noateral...

Raamatu kirjastuse hind 13 eur, postiga saates lisandub postikulu 1 eur. Ostusoovidest teada anda meiliaadressil eva.luts111@gmail.com.

Margus Haava postapokalüptiline ulmeromaan "Kuidas lõhnab kuri"

Ilmunud on Margus Haava postapokalüptiline ulmeromaan "Kuidas lõhnab kuri". Sari: Sündmuste horisont.

On aatomisõdade ja tsivilisatsiooni hävingu järgne aeg. Unustatud rannakülas elab Erik koos oma isa Einariga. See küla on käputäie inimeste viimane pelgupaik, mis ühel ööl – nagu kõik muugi – ootamatus rünnakus oma otsa leiab. Põgenema pääsevad kolm meest ja üks poiss, kes läbi õõvastavalt veriste ohtude ja geomeetriliselt kuhjuvate laibahunnikute tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Linna teele asuvad.

"Nende röövretked olid aastatega jäänud järjest harvemaks. Esiteks ei olnud nende tegevusraadiuses suurt midagi enam võtta jäänud ning lisaks oli väljas viimastel aastatel muutunud ohtlikumaks kui kunagi varem. Kord tabasid nad mehe, kes kuulus gängi. Nad avastasid ta juhuslikult hoonest, kuhu sisse murdsid. Mees peitis ennast pööningul. Laelaudade naksumine andis ta ära. Tal oli kirves ning sellega suutis ta Berkile õlga lüüa, enne kui pärast lühikest, kuid karmi võitlust Olaf ja teised temast jagu said. Nad riputasid ta käsipidi maja suure saali lühtrikonksu külge. Mees teadis, et ta sureb. Küsimus oli ainult selles, kas surm tuleb raske või kerge. Ta oli vintske vend ning palju temast välja pigistada ei õnnestunud."

 

 

Lovecrafti sünniaastapäeval raamatud soodushinnaga

Tere!
Seoses H. P. Lovecrafti 126. sünniaastapäevaga meenutame tema loomingut, mida on võimalik Fantaasiast soodushindadega osta. Raamatute hinnale lisan posti teel saates traditsiooniliselt ainult ühe euro, isegi kui mitu raamatut korraga tellitakse.

"Hullumeelsuse mägedes", sari Orpheuse raamatukogu, tõlkinud Silver Sära. Kultusliku autori õudusjutt, milles Antarktikas avastatud koopast leitakse ürgsete loomade ja taimede jäänuseid, ent ka kummalisi olevusi. Pärast seda, kui esialgu elutuna näivad olevused on geoloogide laagris tõelise verepulma korraldanud, võtavad kaks ekspeditsiooni liiget ette uurimisreisi hiiglasliku mäeaheliku taha, kus avastatakse varemeis linn, tohutu koobastik ja selles pesitsevad maa-alused elanikud. Hind 5 eur.

"Vari aja sügavusest", sari Orpheuse raamatukogu, tõlkinud Priit Kenkmann, Iris-Barbara Jeletski, Martin Kirotar. Kogumiku nimiloos vallutab ühe Miskatonicu ülikooli professori teadvuse võõras olend, kes asub varjatult uurima inimkonna ajalugu. Kogumikus leiduvat kirjandusajaloolist ülevaadet «Üleloomulik õudus kirjanduses» peetakse parimaks õuduskirjanduse kujunemisloo kokkuvõtteks ning Lovecrafti säravaimaks esseeks. Hind 5 eur.

Lovecrafti jutt "Kadunud Arthur Jermyni ja tema perekonnaga seotud seigad" on ilmunud kogumikus "Hirmu ja õuduse jutud", loo tõlkijaks Priit Kenkmann. Kogumiku hind 13 eur.

Huvitav arvustus "Tont nr 5-le"

https://lugemissoovitus.wordpress.com/2016/07/22/robert-sheckley-tont-nr-5-koik-gregori-ja-arnoldi-jutud/

Murray Leinsteri jutukogumik „Uurimismeeskond. Kolooniate Inspektsiooni jutud“

Tere! Ilmunud on Murray Leinsteri jutukogumik „Uurimismeeskond. Kolooniate Inspektsiooni jutud“. Sari: Orpheuse Raamatukogu.

Murray Leinsteri Hugo-auhinna võitnud jutustus «Uurimismeeskond» peaks kogumiku «Lilled Algernonile» vahendusel kõigile eesti ulmehuvilistele hästi teada olema. Kes ei mäletaks Kodiaki karusid Haputaigna Charley’t, Sitka Pete’i, Faro Nelli ja Kullatükki ning nende seiklusi Loren II kolooniaplaneedil.

Vähem on teada, et Murray Leinster kirjutas neli üsna sarnase skeemiga ajakirjajuttu kokku raamatuks, mida ühendas Kolooniate Inspektsiooni vaneminspektori Bordmani tegelaskuju («Uurimismeeskonna» eestikeelses variandis Roane, kuna omal ajal tõlgiti ära just ajakirjaversioon), kelle tööülesanded viivad ta neljale väga erineva kliimaga kolooniaplaneedile erinevaid probleeme lahendama.

Kaanepildi autor Meelis Krošetskin. Tõlkijateks Ain Raitviir, Priit Kenkmann, Külli Seppa, Jaana Talja.

 

Kirjastus Fantaasia rõõmustab Stalkeri auhindade üle

Tere! Kirjastus Fantaasia rõõmustab Stalkeri auhindade üle - avaldasime parima kogumiku, Veiko Belialsi koostatud "Keskpäeva varjud". Stalkeri sai ka seal ilmunud parim tõlkejutt "Kauge vikerkaar", tõlkijaks Veiko Belials. Palju õnne Maniakkide Tänavale ja J. J. Metsavanale parima eesti autori romaani eest "Kettmõõgaga mõõdetud Maa", väljaandjaks kirjastus Fantaasia! http://ulme.ee/Uudised/Stalker-2016

Robert Kirkmani ja Jay Bonansinga "Elavad surnud: Kuberneri tõus"

Seriaali “Elavad surnud” maailmas pole vihatumat meest kui Kuberner, despoot, kes juhib müüristatud Woodbury linna, sundides vange omaenda lõbuks zombidega võitlema. Aga kuidas ta alustas? Kuidas tast sai selline mees? Tuleb välja, et ta alustas vaikse, rahuliku muusikaärimehena, kes armastas väga oma venda ja vennatütart. Kas võib öelda, et kui vaatad küllalt kaua kuristikku, vaatab kuristik viimaks sinu hinge? See raamat on Kuberneri lugu.

On elavaid surnuid täis maailm ja Brian Blake, ta vend Philip, tolle tütar Penny ja nende sõbrad Bobby ja Nick, kes üritavad keset zombide maailmalõppu ellu jääda, alguses teisi inimesi otsides, siis neid umbusaldades, viimaks – kahjuks küll enamikku neist – vihates.

Aarne Rubeni romaan "Talvehommiku härmas kindakirjad"

Kuigi raamatu sündmustiku inspireerijaks on Djatlovi kurusündmused, kus üheksa noort mägimatkajat salapärastel ja siiani selgumata asjaoludel surid, on romaani põhirõhk nii tolleaegse kui pisut hilisema Nõukogude eluolu kujutamisel, nähtuna väliseestlasest diplomaadi pilgu läbi.

Igor Djatlovi juhitud üheksa matkajat lähevad Põhja-Uuralis mansi hõimu pühale Surnute Mäele ning hukkuvad külmas öös seni selgitamata asjaoludel. Mingi „jõud“ sunnib neid oma telgi seestpoolt katki lõikama ja kaljujärsaku poole jooksma, kus nad saavad surmavaid vigastusi. Kõik see huvitab väga turvalises Rootsis elavat eesti poliitpagulase poega Hannest, kes valmistub diplomaadikarjääriks Nõukogude Venemaal.

Jõudnud Moskvasse ja tutvunud Sovjetimaa unesarnase tegelikkusega, teeb ta oma noorusest hoolimata tähtsa järelduse: meie planeedil on kohti, kus tunned end alati ebamugavalt, ja on asjaolusid, mis on valmis rikkuma väljaarenemata psüühikaga noore inimese, kes ei taha alluda käskudele ega sundidele. Seesama Sovjetimaa on Djatlovi kuru sümboliks.

C.C. Finlay "Poliitohvitser, poliitvang". Ulmeline "Gulagi arhipelaag" koos tulnukate ja muu seesugusega.

Sari: Orpheuse raamatukogu, tõlkinud Kati Karu, kaanepildi autor Meelis Krošetskin.
Kogumik koosneb kahest lühiromaanist, mille peategelaseks on kosmoselaevastiku julgeolekuteenistuse poliitohvitser Maxim Nikomedes, kes esimeses loos peab keset teravat ohvitseridevahelist rivaalitsemist ruumilaevas üles leidma ohtliku reeturi, kuid satub teises osas ise süsteemi hammasrataste vahele ning leiab end New Jesusalemma kolooniaplaneedi eriliselt naturalistlikus ja jõhkras koonduslaagris poliitvangi staatuses.

«Poliitohvitser» jõudis ilmumise järel Hugo ja Nebula auhinna nominentide sekka. «Poliitvang» pälvis sama au ning kandideeris lisaks veel Theodore Sturgeoni mälestusauhinnale.

Robert Sheckley "Tont nr 5. Kõik Gregori ja Arnoldi jutud"

Tõlkinud Jaan Kaplinski, Jaana Talja, Seio Saks, Karel Allikas, Eva Luts. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin. Sari: Orpheuse Raamatukogu.

Kes ei mäletaks Robert Sheckley alatasa igasugustesse väljapääsmatutesse olukordadesse sattuvaid kangelasi Gregorit ja Arnoldit ning nende planeetide kahjutustamise ettevõtet? Kes ei mäletaks legendaarset juttu «Tont nr 5» antoloogiast «Lilled Algernonile»? Esmakordselt maailmas ilmuvad nüüd kõik Gregori ja Arnoldi sarja kaheksa lugu ühtede kaante vahel just eesti keeles Orpheuse Raamatukogu sarjas.

Robert A. Heinlein, "Uks suvesse"

Sari: Sündmuste horisont, tõlkinud Ats Miller, kaanepilt Siiri Kumari.

Geniaalne leiutaja Dan Davis loob majapidamisroboteid tootva firma, kuid kahjuks ei armasta ta eriti paberite ja raamatupidamisega jännata ning usaldab liigselt inimesi, keda peab endale lähedasteks. Ta kihlatu Belle ja sõber Miles löövad temalt firma üle ja mahajäetud Davis otsustab minna koos oma kassiga „külmaunne“, et ärgata kolmekümne aasta pärast, lootuses, et asjad on siis paremad. Järjekindlalt ning loominguliselt tegutsedes leiab Davis viisi, kuidas muuta mineviku sündmusi.