Saturday, December 20, 2014

Ilmunud on uus raamat sarjast Orpheuse Raamatukogu, E. F. Bensoni "Õudusesarv". Tõlkinud Silver Sära.

M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni kõrval tähtsaima 20. sajandi alguse inglise õuduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamõisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresüü rahuneda ei luba, rõskete surnuaedade kõdunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale õõvastava atmosfääriga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide kõrgmäestikes elunevaid jälke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja õnnelikust minevikust.

E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psühholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga välja joonistatud karakterid, ängistav ja unenäoline atmosfäär, midagi varjamata edasi antud ja hästi visualiseeritud õudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepõlvekodule viitavad painajalikud lapstegelased.

Monday, November 17, 2014


Ilmunud on Taavi Kanguri raamat "Kuidas saada kirjanikuks?"

"Miks saavad avalikuks minu mõtted kirjutamisest ja lugemisest? Umbes kaheksa aastat tagasi asusin uurima, kas on võimalik leida sirge tee kirjutamise juurde. Uurisin, mismoodi võib ühest inimesest kirjanik saada. Teele kerkis palju arusaamatusi ja esmapilgul lihtsana näivad asjad osutusid põhjatuteks uurimisobjektideks. Uues maailmas kobamisi ringi liikudes leidsin küsimustele vastuseid ja vastustele uusi küsimusi.

Kas kirjanikuks saab õppida? Küsimuse esitamine ja rõhuasetus ei jäta tavaliselt ühtegi kirjutamisega tegelevat isikut külmaks. Olen kohanud ja ilmselt kohtan veel inimesi, kes nähvavad mulle, et kirjutama peab nii, nagu otse tuleb, ja protsess ei allu õppimisele. On ainult ürgudu ja meedium (kirjanik), kes saab sealt kuskilt pilvest oma teksti kätte. Kindlasti on väitjatel tuua mõni näide otse elust. Ja kõigesse, mis räägib kirjutamise õppimisest, suhtuvad nad põlgusega, isegi täiesti mõistlikesse soovitustesse, et paremaks saamiseks on vaja harjutada. Olen palju lugenud kirjutamisest ja tõeliselt suured ja maailmakuulsad kirjanikud ütlevad keerutamata: harjutama peab aastaid, kümneid aastaid.

Pidage meeles, õppimises ei ole mitte midagi halba! Te soovite saada kirjanikuks, Teie sees helisevad sõnad, Te tahate osata neid õigesti välja lasta. Jah, on vastus, kirjanikuks saab õppida, kui sisemuses on tungiv soov kirjutada," ütleb Taavi Kangur.

Friday, November 7, 2014




Ilmunud on uus raamat sarjast Orpheuse Raamatukogu, Henry S. Whiteheadi Aafrika neegerorjade voodoost inspireeritud õudusjutukogu "Lääne-India valgus". Tõlkinud ja koostanud Silver Sära.

USA Neitsisaarte episkopaalkiriku ülemdiakon Henry St. Clair Whitehead (1882–1932) on M. R. Jamesi ja H. P. Lovecrafti kõrval üks tähtsamaid 20. sajandi alguse õuduskirjanikke. Just tema lisas žanri kaanonisse Kariibi mere saarte lummava ja nõidusliku miljöö, Aafrikast neegerorjadega kaasa toodud Guinea Suure Mao kultuse voodoo, zombid jmt.

Õuduskirjanduse spetsialist Silver Sära valis välja kümme Whiteheadi kõige põnevamat jutustust ja lühijuttu, milles kohtame tillukesi saatanlikke olendeid, mustanahaliste kummalisi usutalitusi, vanale meremaalile vangistatud piinlevat piraati, neegernõia kohutava needuse käes vaevlevat orjalaeva kaptenit, aga ka täiesti lovecraftilikke kolkakülas lapsi röövivaid guule.

Whiteheadi mõju moodsale õudusele on raske üle hinnata, kuid erinevalt nii paljudest jäljendustest ja töötlustest kirjeldas ta Kariibi mere saarte folkloori ja voodoo-praktikaid, mida oli põhjalikult tundma õppinud, suure respekti ja mõistmisega. Kirjaniku tekstides just nii ongi: Lääne-India saarte koloniaalkultuuri, katoliku ja luterliku maailma kõrval eksisteerib saarte põlismetsades ja džunglites hoopis teistsugune, Lääne-Aafrikast pärit kultuur ja religioon oma õõvastavate ja jõledate kommetega, millest valgel mehel oleks targem eemale hoida. Üks on igatahes kindel – Henry S. Whiteheadist osavamat miljöömeistrit ning autentse Lääne-India atmosfääri edasiandjat on võimatu leida.

Wednesday, October 29, 2014

Kirjastus Fantaasia teatab rõõmuga, et on ilmunud Jana Lepiku luulekogu "Õhukeseks viilutatud aeg". Jana ise kirjutab oma kogu kohta nii:
On ilmunud mu luulekogu "Õhukeseks viilutatud aeg". Kirjastus Fantaasia. 83 lk. Kujundanud Rein Uustal. "Õhukeseks viilutatud aeg on tehe valguse ja pimeduse piiril, heledad lehed vaheldumas tumedatega, piisake armastust langemas taevast, terake loodust ja kestvust, ja selle kõige kadu öös, kus sõnu ei ole, või kui on, siis... sünge gongina, kui kella on jälle keeratud, langeb valgus ja sõna ilusa hingeajana." Tekstinäide:

sinu silmade nõelad
läbi minu
ah
tungivad naeruna
nutuna kah
kord kissis
kord pehmed
kord kuumad
on nad
kord üleni maha
jahutavad
need on sinu silmad
minu silmade sees
mu kõrval mu taga
mu kohal mu ees

tihti tõsise mere moodi su pilk
langeb kui mõõdetud vihmatilk
vahel vahutab üle ääre ta
see on su pidu
ja minu ka

saab kevadest sügis
ja suvest saab talv
veel oleme head
veel pole meil halb

ja loodan et nii see igavest jääb
et lahutust riidu
me silmad ei näe

saab sügisest kevad
ja talvest saab suvi

veel lendab mu aknale valge tuvi

Friday, September 12, 2014

Teatame uue raamatu ilmumisest.
Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss
Koostaja: Raul Sulbi

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahisarja 13. köites on esindatud kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud jutuvõistluse paremik. Kogumikku kuuluvad võistlustööd esindavad erinevaid ulmekirjanduse suundumusi, muuhulgas näeb ilmavalgust tõenäoliselt esimene omamaine ökoloogilise ulme valda kuuluv jutt (“Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi”), on esindatud heal tasemel intellektuaalne alternatiivajalugu (“Vastuoksa”). On kuldajahõngulist kosmilist eepikat (“See maailm on mulle!”), postapokalüptilist salapära (“Küljeluust ja lihast”) ja eripäraseid fantaasiamaailmu (“Meister ja õpipoiss”, “Aahe oma”). Kokkuvõttes annab jutuvõistluse parimate tööde kogumik hea pildi eesti värskeimast ulmest. Lisaks ilmub kogumikus žürii liikme Triinu Merese tagasivaade toimunud jutuvõistlusele.

Kogumiku jutud:

"Meister ja õpipoiss", Mann Loper
"Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi", Heinrich Weinberg
"Vastuoksa", Mehis Pihla
"Aahe oma", Osvald Soobel
"See maailm on mulle", Maniakkide Tänav
"Küljeluust ja lihast", Tea Roosvald
"Joroski öö", Andrei Samoldin
"Must palee", Helen Käit
"Varjutaimed", Piret Jaaks
"Kuu kättemaks", Helen Käit
"Ma ka ujun", Jüri Kallas
Kirjastuse meiliaadress fan@uninet.ee. Müüme raamatuid ka posti teel.

Friday, August 15, 2014

Mira Kirshenbaum
Kui headel inimestel on kõrvalsuhted
See raamat aitab neid, kes tunnevad end lõksus kahe armastatu vahel, ja selle nõuanded on hädavajalikud ka kõigile teistele, keda puudutavad kõrvalsuhted. Maailmakuulus psühholoog Mira Kirshenbaum on aidanud paljusid inimesi, kes ei tea, mida teha, kui nende ellu satub kõrvalsuhe. Autor pakub lugejaile kuus sammu, mis aitab neil endas selgusele jõuda, ja liigitab kõrvalsuhted seitsmeteistkümnesse tüüpi, mis aitab lugejail välja mõelda, millises neist ta on ja mida see tema jaoks tähendab. Näiteks, kas see on vastamata vajaduste kõrvalsuhe, keskea kriisi kõrvalsuhe, juhuslik kõrvalsuhe, kättemaksu kõrvalsuhe või midagi muud. Ja mida siis teha, kui see on kas üks või teine. Kirshenbaum aitab ausalt vastata küsimustele nagu: "Mis mu abielus puudu on?", "Kuidas ma otsustan kahe inimese vahel, kui paistab, nagu võrdleksin õuna apelsiniga?", "Kas ma lõpetan oma abielu või kõrvalsuhte või need mõlemad?"

Thursday, August 14, 2014


Ilmunud on Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski raamat "Väikemees". Sari: Orpheuse Raamatukogu, tõlkinud: Veiko Belials.

Aastavanune laps satub üksinda võõrale planeedile, kuid jääb sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist - ta oskab asju, mida inimesed ei oska, käitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid.

Seiklusliku süžeega raamatus pole Strugatskitel seekord kõige tähtsamaks ühiskond, vaid eelkõige inimene. Kumb on tähtsam, kas inimkonna progress ja teaduslikud avastused või ühe lapse usaldus?

Tsitaat teosest: "Juba viiskümmend tuhat aastat üritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole võimalik iseennast juukseidpidi üles tõsta. Tarvis on ennast kõrvalt vaadata, võõraste, täiesti võõraste silmadega..." Just seda teevad siin ka Strugatskid - vaatavad inimest võõraste silmadega.

Sunday, July 20, 2014

Kirjastusel Fantaasia läks seekord ulmeauhindade Stalker jagamisel hästi. Stalkeri said nii Fantaasia väljaantud tõlkeraamat, John Scalzi "Vanamehe sõda", Veiko Belialsi kogumik "Kogu maailma valgus" kui Maniakkide Tänava romaan "Mehitamata inimesed".
http://www.postimees.ee/2862677/veiko-belials-noppis-ulmeauhinnad

Tuesday, July 8, 2014

Ilmunud on Lew R. Bergi (1968-2005) jutukogu "Üle piiri", milles on varalahkunud kirjaniku tuntuima tegelase, palgasõdur Willardi lood. Willard (või pigem Berg) seikleb neis lugudes Antarktikas, Lõuna-Ameerikas, kanalisatsioonis, polaarjaamas, ürgmetsas ja paljudes muudes kohtades. Lugu "Hüljatud saar" võtab aga kõik need seiklused kenasti kokku ja valgustab nende tagamaid. Kirjaniku eluajal ilmus üheksast loost seitse, kuid enamik neist olid lehesabades ja raskesti kättesaadavad. Nüüd on kõik need lood ühtede kaante vahel - terviklik Willardi seikluste kogu. Koostajaks Veiko Belials.

Kogumikus on järgmised jutud: "Üle piiri", "Kaos katselaboris", "Polaarjaam", "Vaimudejõe viirastused", "Jaht rohtlas", "Operatsioon "Hades"", "Terrakotasõduri needus", "Tempel selvas" ja "Hüljatud saar".
 

Friday, June 13, 2014

Ilmunud ja müügil on Siim Veskimehe jutukogu "Kaugete päevade naeratus".

Siim Veskimees on eesti lugejale tuntud peamiselt oma teadusliku fantastika romaanidega, ent tal on aastatega kogunenud ka suur hulk lühemaid jutte. Kogumikus on laias laastus tema selle sajandi esimese kümnendi paremik, siin leidub erinevaid tulevikuvisioone, kohtumisi tundmatuga ja ka kummardusi suurmeistrite poole. On ebakonventsionaalseid, äraspidiseid kangelasjutte nagu "Kuldhordi teine tulek". Autor ise ütleb, et ta on kirjutades kogu aeg teadlikult üritanud inimesi ärritada ja mõtlema panna. "Tavalisi" lugusid on niigi piisavalt, keeraks mõned vanad legendid pea peale.

Seda on ta teinud ka looga "Naeratus aastate tagant", kus selgub, et iga veidrus võib olla omapära ja kummalisus geniaalsus. Igatahes pole pärast seda lugu enam võimalik "Pipi Pikksukka" sama pilguga lugeda. Peale "Pipi" on autor pea peale pööranud Zelazny ja tema maailma loos "Merevaiguvalgus", kus rahulik turist satub Pariisis kummaliste sündmuste keerisesse. Ebatavaline on ka tulnuka muutmine osavalt käituvaks seltskonnalõviks loos "Ohutusnõuded laavalehmade läheduses", kus ta oskab käituda nii, et Maa salateenistused ja teadlased kõik lolliks jäävad.

Kohtumine tundmatuga on põhiline loos "Kui maa ärkab", kus merehädalised satuvad mõistuslikule saarele. Mingil hetkel satub peategelase kätte midagi ajamasina sarnast, mille abil saab ta valida, kuidas lugu lõpetada, järele proovida erinevaid variante, ekselda erinevaid tegevusliine pidi. Äärmiselt ebatavaline tundmatu esineb loos "Eluring”, mis on autori sõnul kokku pandud kolmest loost - lihtsalt pisut väheinformeeritud tulnukas otsustab esineda känguru kujul. Tulevikuvisioon loos "Kaugete päevade valgus" on aga süngevõitu, kuigi ei puudu selles ka midagi pikantset. Kas inimesed on sattunud tulnukrassi loomaaeda või lemmikloomadeks? Lisaks on kogumikus veel lood "Udukardin ja suitsutoru" ning "Tormide rand".

Friday, May 2, 2014

Ilmunud on raamat sellest, kuidas taastada usaldust inimsuhetes.

 

Mira Kirshenbaum, "Ma armastan sind, kuid ma ei usalda sind"

 

 "Ma tean, sa oled haavunud, hirmunud, vihane. Pole midagi hullemat sellest, kui keegi sind reedab ja sa tunned, et ei saa teda usaldada. Sinu arust on võimatu kunagi seda inimest usaldama hakata ja sa isegi ei soovi proovida. Ja siiski... lootus on kangekaelne asi. Ehk on võimalik usaldust taastada. Ehk saab suhet ravida. Kuid samaaegselt pead sa lootust mõttetuks. Ma mõistan. Olen seda kõike ise tundnud. Nagu ka miljonid teised inimesed, kes on seda läbi teinud," ütleb psühholoog ja paarisuhete spetsialist Mira Kirshenbaum. See raamat aitab vältida vigu, mis takistavad usalduse taastumist, ja selgitab, mida teha, et te jälle end teineteise seltsis hästi tunneksite.

Friday, April 11, 2014


Ilmunud on Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski romaan "Tigu nõlvakul", esmakordselt tervikuna eesti keeles!

"Tigu nõlvakul" on keerulise saatusega ulmeromaan, mida kirjanikud ise oma kõige täiuslikumaks ja väärtuslikumaks teoseks pidasid. Eesti keeles on enam kui 40 aastat tagasi ilmunud vaid pool romaanist, üks tegevusliin - "Valitsus". Seni ilmumata tegevusliiniks on "Mets". Nüüd avaneb eesti ulmehuvilistel lõpuks võimalus teha tutvust tervikteosega, nagu see vendadel Strugatskitel mõeldud oli, kus kaks esmapilgul eraldiseisvat lugu peatükkhaaval üksteisega vaheldudes läbi põimuvad ja lummava terviku moodustavad.

Linnaelanik Candide, Metsaasjade Valitsuse ametnik, satub pärast helikopteriõnnetust Metsa ega pääse sealt enam Linna tagasi. Ta jääb elama väikesse metsakülla, kus unistab iga päev teeleasumisest, mis on aga ohtlik ettevõtmine. Metsas valitsevad "sõbratarid", kes pikkamööda koolnute abil külaelanikke hävitavad. Candide'ile vastandub ametnik Perets, kes elab Linnas. Ta on aastaid unistanud Metsa minekust, kuid talle ei anta selleks luba. Seepärast saab ta istuda vaid kaljul Metsa kohal ja võtta osa Metsaasjade Valitsuse tööst. Lõpuks lõpeb tal luba kohale jääda, kuid talle ei anta luba lahkuda...

Tuesday, March 11, 2014


Ilmunud on Tiit Tarlapi jutukogu "Haldjatants".

"Soovidega peab ettevaatlik olema," arvas keegi. "Nendega on see häda, et vahel nad lähevadki täide." Seda sai omal nahal tunda noormees, kes haldjatega pidutsema läks.

Tiit Tarlap on lugejale tuntud peamiselt militaarse kallakuga ulmeliste seiklusromaanidega, lisaks aga on ta kirjutanud mitmetesse þanritesse (peamiselt ikkagi ulmesse) kuuluvaid lühemaid lugusid. Neid on avaldatud erinevates kogumikes ja antoloogiates, kuid paljud on ilmunud vaid piiratud levikuga maakonnalehtedes. Igatahes on häid ja väga häid lugusid aastatega kogunenud piisavalt, et need ühtede kaante vahel välja anda.

Lisaks kosmoseseiklustele on kogumikus ka muinasjutu- ja müüditöötlust ning lihtsalt pisut ebatavalises võtmes mõtisklusi inimelu üle.