Jutuvõistlus 2017

Korraldab: Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia.

Tööde esitamise tähtaeg: 31. märts 2017.
Tulemused selguvad festivali Prima Vista raames 2017. mai alguses.
Auhinnad: Eesti Ulmeühing, kirjastus Fantaasia ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital.
Parimad tööd avaldatakse kirjastuse Fantaasia poolt.
ULMEJUTT

• Jutu pikkus ei ületa 14999 sõna.
• Jutt on esitatud eesti keeles.
• Jutt on sisult ulmeline: žanriks fantaasia, õudus, teaduslik fantastika, alternatiivajalugu.
• Tegemist on originaalteosega, mida pole varem avaldatud (ka mitte veebis) ega ole avaldamiseks esitatud ühelegi kirjastajale.
• Plagiaat on keelatud. Autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisõiguse eest vastutab autor.

OSAVÕTT JA TÖÖDE ESITAMINE

•  Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2017.
• Võistlustöö tuleb esitada e-kirja manusena aadressil: jutuvoistlus.ulme@gmail.com.
• Sobivad formaadid on .txt (Text Only), .rtf (Rich Text Format), .doc või .docx (Microsoft Office Word), .odt (OpenDocument).
• E-mailiga esitatud võistlustöö, mille fail on viirustega nakatunud, rikutud või ebasobivas formaadis, jääb võistlusest kõrvale.
• Jutt on loetavalt vormistatud leheküljele suuruses A4, fondis Times New Roman, suurus 12, reavahe 1,5; servad standardsuuruses.
• Käsikirjalisi, masinkirjas või väljaprinditud jutte ei hinnata.
• E-kirjale peab olema lisatud kaks manust. Ühes manuses on jutt koos pealkirjaga (ilma autori nimeta) ning teises manuses on jutu pealkiri, autori kodanikunimi ning kontaktandmed (aadress, telefon, e-post). Failide nimed peavad selgelt viitama, millises failis on võistlustöö ning millises kontaktandmed. Võistlustöö faili nimi peab olema sama, mis võistleva jutu pealkiri.
• Jutuvõistluse hindamine on anonüümne. Žüriil puudub juurdepääs autorite andmetele, neile edastatakse vaid fail võistleva jutuga.
• Žürii liikmed, korraldava meeskonna liikmed ja nende perekonnaliikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda.
• Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta.
• Töö võistlusele esitamisega võtab autor vastutuse selle eest, et töö vastab võistluse tingimustele nii sisuliselt kui vormistuse poolest. Puuduste avastamise korral (nt varem avaldatud töö) on korraldajatel õigus osavõtja tulemus tühistada ning väljastatud auhind tagasi nõuda.

ŽÜRII

•  Žüriisse kuuluvad Raul Sulbi, Juhan Habicht, Eva Luts, Ats Miller, Mann Loper.
• Žüriil puudub otsene ligipääs võistlusele laekuvatele töödele, need toimetab nendeni võistluse koordineerija Iris Jeletski.
• Žürii liikmed hindavad jutte iseseisvalt ning anonüümselt. Jutuvõistluse korraldajad vastutavad selle eest, et autorid jäävad saladuseks kuni võitjate väljakuulutamiseni.
• Vajadusel jagab žürii hinnatavad tööd mitmesse kategooriasse. Žüriil on õigus jätta mingis kategoorias auhind välja andmata ja anda välja eriauhind mõnes kategoorias.

AUTASUSTAMINE

•  Võistluse auhinnafond on 1000 eurot.
• Jutuvõistluse võitjad kuulutatakse välja mais 2017 festivali Prima Vista raames Tartus.
• Autasustamisest teavitatakse avalikkust korraldajate kodulehe ning muude kanalite kaudu.
• Parimate lugude avaldamise eesõigus on kirjastusel Fantaasia. Kirjastus Fantaasia võib loobuda sellest eesõigusest kokkuleppel autoriga.

Täpsem info: e-mail eva.luts111@gmail.com

Arthur C. Clarke ja Stephen Baxter, "Kaugete päevade valgus"

Suurim avastus inimkonna ajaloos, seade, millega saab vaadata mida iganes - minevikus ja olevikus - võib olla samaaegselt nii inimkonna needus kui päästja. Maale ligineb Koirohu-nimeline asteroid, mis peaks kindlasti saama inimkonnale saatuslikuks. Samal ajal viivad ärimees Hiram Pattersoni omakasupüüdlikud kinnismõtted teadusavastuseni, millega inimkond võib viimse võimaluseni tundma õppida nii olevikku kui minevikku. Kas sellest on ka mingit kasu tuleviku muutmisel?

John Scalzi "Viimane koloonia"

Vanamehe sõja kolmandas raamatus määratakse John Perry ja Jane Sagan juhtima koloonia asutamist Roanoke'i-nimelisele planeedile. Lisaks probleemidele nii planeedi uute kui vanade asukatega satuvad nad tähtedevaheliste poliitiliste sündmuste keerisesse ja üritavad kõikvõimalikke kavalusi kasutades päästa nii ennast, koloniste kui inimsugu tervikuna.

Heinrich Weinbergi "Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist"

Käes on 34. sajand, inimkond on levinud tähtedele ja jätkab jõudsalt koloniseerimist. Spoti-nimelisel kolkaplaneedil on Teckland Leathercord, kohalikus ülikoolis töötav teadlane, antud kohtu alla oma naise mõrvamise eest. Näib, et teda ootab ees vältimatu pikk vangistus... Millised saladused peituvad Leathercordi minevikus ja mis on tulevikul tema jaoks varuks?

Alastair Reynoldsi «Aeglased kuulid»

Moodsa kosmoseooperi suurmeistriks kuulutatud briti ulmekirjaniku Alastair Reynoldsi raamat «Aeglased kuulid» võitis ajakirja Locus auhinna parima lühiromaani kategoorias ning jõudis ka prestiižse Hugo auhinna finalistide sekka. Teos räägib loo galaktilise sõja järellainetusest ehk täpsemalt sellest, mis juhtub, kui krüogeenilisest unest ärkavad tähelaeva reisijad ning avastavad, et nende laeva ei juhi keegi, selle keskarvuti on kohe-kohe üles ütlemas ning kellelgi pole aimu, kus laev asub, kuidas nad selle pardale sattusid või kuidas ülejäänud inimkonnaga ühendust võtta. Laeva asukateks on suure sõja veteranid, sõjavangid, põgenikud, sõjakurjategijad ning lihtsalt kriminaalid. Peategelane peab selles kaootilises olukorras juhtohjad haarama…

Varem on Alastair Reynoldsilt eesti keeles ilmunud kahest lühiromaanist koosnev kogumik «Suur Marsi müür» (Orpheuse Raamatukogu 5/2012), mis võitis parima kogumikuna Eesti ulmeauhinna Stalker.

John Wyndhami «Krüüsalised»

John Wyndhami «Krüüsalised» on «Trifiidide päeva» (ek 1990, 2015) kõrval vaieldamatult autori olulisim romaan, mis räägib haarava loo postapokalüptilisest tuumakatastroofi järgsest maailmast, kus on levinud kõiksugused mutatsioonid, millesse aga suhtutakse äärmiselt negatiivselt: mutandid kuuluvad kas hävitamisele või agraarsest vaesuse piiril virelevast katastroofijärgsest ühiskonnast väljaheitmisele ning viljatule kõnnumaale saatmisele. Romaani peategelasteks on grupp lapsi, kes on varjatud mutandid, see tähendab telepaadid.

John Wyndham on Teise maailmasõja järgse briti ulmekirjanduse ehk olulisim autor, tänu kellele ulme õieti jõudiski oma getost välja peavoolulugejateni, kes Wyndhami kirjeldatud inimlikud ja vägagi argised karakterid ja probleemid kiiresti omaks võtsid. Paljud kriitikud peavad «Krüüsalisi» John Wyndhami kõige olulisemaks romaaniks.