Thursday, January 9, 2020

Ilmunud on „Orioni vöö 1“

Ilmunud on „Orioni vöö 1“, esimene raamat Fantaasia lühiromaanide kogumiku sarjas, mis keskendub moodsa ja auhinnatud angloameerika lühiproosa vahendamisele eesti keelde. Igas köites ilmub kolm lühiromaani erinevatelt autoritelt, seekord siis Aliette de Bodard, Robert Reed, Neal Asher.Tõlkinud Piret Frey, Maria Reile, Jaana Talja. Sari: Orpheuse Raamatukogu, koostaja Raul Sulbi.
Sarja esimeses osas on esindatud tänase ameerika ulme lühiproosa vaieldamatu meister Robert Reed ja ta lühiromaan „Mees kuldse õhupalliga“ (2008), mis kuulub kirjaniku peamisse ulmesarja „The Great Ship“, mis keskendub planeedisuuruse võõra kosmoselaeva reisile läbi maailmaruumi. Briti ulmet esindab Neal Asher, üks populaarsemaid tänapäeva inglise kosmoseulme autoreid, ja tema galaktilisse tulevikuajaloo tsüklisse kuuluv lühiromaan „Tulnukarheoloogia“ (2007).
New Yorgis sündinud ning Pariisis üles kasvanud ja seal elav prantsuse-vietnami verd Aliette de Bodard on tänaseks võitnud juba muljetavaldavad kolm Nebula auhinda, kandideerinud seitse korda Hugo auhinnale, võitnud neli Briti ulmeühingu auhinda, Briti fantaasiaauhinna, Locuse preemia jmt auhindu. Tema kosmosevisioonid kujutavad Hiina ja Vietnami kultuuridele tuginevat galaktilist tsivilisatsiooni, seda maailma tutvustab ka „Pisarais Pärlite Tsitadell“.

Arthur C. Clarke, „Kuutolmu varing“


Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Arthur C. Clarke’i „Kuutolmu varing“. Tõlkinud Martin Kirotar. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sarja koostaja Raul Sulbi. „Kuutolmu varing“ on briti ulmeklassiku Sir Arthur C. Clarke’i kümnes eestikeelne raamat. Tegu on klassikalise katastroofiromaaniga, mille tegevus toimub lähituleviku koloniseeritud Kuul. Lõbusõidulaev Selene vajub kuuvärina tagajärjel 15 meetri sügavusele kuutolmu kihi sisse ning jääb sinna koos reisijatega lõksu. Ja hapnikku jätkub neil vaid piiratud ajaks.
Algab keerukas päästeoperatsioon, samal ajal peab meeskond toime tulema reisijate psühholoogiliste probleemidega. Tegu on pingelise ja hoogsa teaduslik-fantastilise põnevusromaaniga, mida asjatundjad loevad Clarke’i parimate romaanide hulka kuuluvaks.

Friday, December 27, 2019

Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Lev Veršinini kahest lühiromaanist koosnev kogumik «Vildaka homse kroonikad».

Veršinin on eesti lugejatele tuntud eraldi raamatuna ilmunud lühiromaaniga «Kuninga tagasitulek» ja lühilooga «Viimane partii» kogumikust «Mardus. Halli hordi tulek» (mõlemad 2002). Teda on tunnustatud mitmete vene ulmeauhindade, aga ka Euroopa Ulmeühingu parima uustulnuka preemiaga 1994. aastal.
Kogumiku nimilugu räägib sõjast ja patsifismist, kultuurikonfliktist ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimatusest kaugtulevikus kaugel planeedil, kus vabastusliikumine on tõusnud relvile vihatud keisri vastu. Sellesse konflikti sekkub ka suur galaktiline sõprusühendus. Tekst kandideeris vene olulisematele ulmeauhindadele Pronkstigu ja Interpresscon ning autor töötas selle hiljem ümber omaette mahukaks romaaniks.
1996. aastal ilmunud lühiromaan «Vabariigi esimene aasta» on alternatiivajalugu, mis käsitleb dekabristide ülestõusu, nagu me seda oma ajaloost ei tea – Tšernigovi polgu ülestõus Ukraina territooriumil on lõppenud võiduga ning välja on kuulutatud Venemaa vabariik, mis peab asuma võitlusse välismaiste interventidega, taluma liitlaste reetlikkust ning hakkama saama revolutsionääride omavahelise arveteõiendamisega. Lühiromaan võitis Vene tähtsaima ulmeauhinna Strannik jutustuse kategoorias ning selle temaatilise eriauhinna Mõõk Peeglis, aasta parima alternatiivajaloo eest.
Tõlkinud Veiko Belials ja Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sarja koostaja on Raul Sulbi.

Wednesday, December 11, 2019

Thor Petersoni romaan „Me kasvasime Maal“


Ilmunud on Thor Petersoni romaan „Me kasvasime Maal“. Sari: Sündmuste horisont.

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Nende peres on täiskasvanutel erilised võimed ja neilgi on lootust  sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.

See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpus on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas käib.

Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tütrele, kui too oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb,  sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmärk pole kunagi olnud mingi müstifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.

Tuesday, September 24, 2019

John Scalzi „Lõhenenud inimkond“


Ilmunud on John Scalzi „Lõhenenud inimkond“. Tõlkinud Ats Miller ja Eva Luts. Kaanepilt John Harris. Sari: Sündmuste horisont. 384 lk.
„Lõhenenud inimkond“ on maailmakuulsa „Vanamehe sõja“ sarja viies raamat. Kui varasemad neli raamatut on  John Perry lood, siis siin tegutseb peamiselt ta sõber Harry Wilson, kes oma sarkasmi ja nutikusega Johnile sugugi alla ei jää. Inimkond on lõhenemise äärel ja tegutseb salapärane vaenlane, kes püüab iga hinna eest seda lõhet süvendada.


Monday, September 16, 2019

Ilmunud on „Raevu päevad“, vene autorite jutukogumik


Koostaja ja tõlkija Veiko Belials. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont

„…inimesed – koletislikud, geniaalsed, julmad looduse loodud olevused, kes olid sellesama looduse üle võimu saanud, kuid ei kasuta seda võimu mitte kõige elava hüvanguks…“
Need read loost „Teine kolonisatsioon“ sobivad hästi motoks kogumikule, mis koondab peamiselt sel sajandil vene keeles kirjutatud lühijutte ja jutustusi.  Erinevalt eelmistest kogumikest („Me armastame Maad“ 1 ja 2) näitab see üsna tumedatest toonides antoloogia inimesi teisest küljest. Kuigi pendel on liikunud teise serva, on mõtteliselt tegu ikkagi sama teemaga, mis „Me armastame Maad“ kogumike puhulgi. Ka see kogumik lahkab sama küsimust: mis või kes on inimene?
Autorid ja jutud:
Sever Gansovski. Raevu päev
Sergei Lukjanenko. Rong Soojale Maale
Tim Skorenko. Revanš
Kirill Benediktov. Koletis
Andrei Tepljakov. Naabrid
Andrei Livadnõi. Teine kolonisatsioon 
Aleksandr Batšilo. Mittevajalikud
Aleksandr Buškov. Ja nad püüdsid loomi seal   
Julia Ostapenko. Kuninglik jaht
Juri Poguljai. Ökokeskus


Friday, August 30, 2019

Tsaar Gorohhi salajuurdlus


Ilmunud ja müügil on „Tsaar Gorohhi salajuurdlus“, autoriks Andrei Beljanin. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepildi autor Marge Nelk. Sari: Sündmuste horisont.

Andrei Beljanini tuntud vene mütoloogia ainelistes detektiivi- või spioonilugudes satub miilitsa nooremleitnant Nikita Ivašov otse nõidade, elavate surnute ja muude sarnaste tegelaste keskele vene külaühiskonda. Seal värbab tsaar Gorohh ta oma teenistusse. Kuritegude uurimisel ja vaenlaste salajase sissetungi takistamisel aitavad Nikitat võimekas vanaproua Baba Jagaa ja vägilasekasvu külanooruk Mitja.