Tuesday, October 20, 2020

Kuulutame välja ulmejutuvõistluse!

Korraldab: Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia.

Tööde esitamise tähtaeg: 31. märts 2021.
Tulemused selguvad festivali Prima Vista raames 2021. mai alguses.
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital. Parimad tööd avaldab  kirjastus Fantaasia.

Osavõtu tingimused

  • Jutu pikkus ei ületa 14999 sõna.
  • Jutt on esitatud eesti keeles.
  • Jutt on sisult ulmeline: žanriks fantaasia, õudus, teaduslik fantastika, alternatiivajalugu.
  • Tegemist on originaalteosega, mida pole varem avaldatud (ka mitte veebis) ega ole avaldamiseks esitatud ühelegi kirjastajale.
  • Plagiaat on keelatud. Autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisõiguse eest vastutab autor.

OSAVÕTT JA TÖÖDE ESITAMINE

Sobivad formaadid on .txt (Text Only), .rtf (Rich Text Format), .doc või .docx (Microsoft Office Word), .odt (OpenDocument).

  • E-mailiga esitatud võistlustöö, mille fail on viirustega nakatunud, rikutud või ebasobivas formaadis, jääb võistlusest kõrvale. Jutu vormistus olgu loetav.
  • E-kirjale peab olema lisatud kaks manust. Ühes manuses on jutt koos pealkirjaga (ilma autori nimeta) ning teises manuses on jutu pealkiri, autori kodanikunimi ning kontaktandmed (aadress, telefon, e-post).
    Failide nimed peavad selgelt viitama, millises failis on võistlustöö ning millises kontaktandmed. Võistlustöö faili nimeks peab olema võistleva jutu pealkiri. Autori andmed tuleb esitada failis, mille nimes on lisaks võistleva jutu pealkirjale sõna “andmed”.  Üld- või kutsehariduskoolide õpilased võivad soovi korral lisada e-kirja sisusse, millega failid saadetakse, sõna „õpilane“ ning kooli ja klassi/kursuse (õpilastele on eripreemiaks raamatud. Ülikool arvesse ei lähe).
  • Jutuvõistluse hindamine on anonüümne. Žüriil puudub juurdepääs autorite andmetele, neile edastatakse vaid fail võistleva jutuga.
  • Žürii liikmed, korraldava meeskonna liikmed ja nende perekonnaliikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda.
  • Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta.
  • Töö võistlusele esitamisega võtab autor vastutuse selle eest, et töö vastab võistluse tingimustele nii sisuliselt kui vormistuse poolest. Puuduste avastamise korral (nt varem avaldatud töö) on korraldajatel õigus osavõtja tulemus tühistada ning väljastatud auhind tagasi nõuda.

ŽÜRII

  • Žüriisse kuuluvad Miikael Jekimov, Eva Luts, Andri Riid, Mairi Laurik ja Ene Kallas.
  • Žüriil puudub otsene ligipääs võistlusele laekuvatele töödele, need toimetab nendeni võistluse koordineerija Iris Jeletski.
  • Žürii liikmed hindavad jutte iseseisvalt ning anonüümselt. Jutuvõistluse korraldajad vastutavad selle eest, et autorid jäävad saladuseks kuni võitjate väljakuulutamiseni.
  • Vajadusel jagab žürii hinnatavad tööd mitmesse kategooriasse. Žüriil on õigus jätta mingis kategoorias auhind välja andmata ja anda välja eriauhind mõnes kategoorias.

AUTASUSTAMINE

  • Võistluse auhinnafond on 1000 eurot.
  • Jutuvõistluse võitjad kuulutatakse välja mais 2021 festivali Prima Vista raames Tartus.
  • Autasustamisest teavitatakse avalikkust korraldajate kodulehe ning muude kanalite kaudu.
  • Parimate lugude avaldamise eesõigus on kirjastusel Fantaasia. Kirjastus Fantaasia võib loobuda sellest eesõigusest kokkuleppel autoriga.

Täpsem info: e-mail eva.luts111@gmail.com

Thursday, September 24, 2020

Ilmunud on Jack McDevitti romaan  „Sõjaline talent“


Tuhandete aastate kaugusel tulevikus on inimkond asustanud meie galaktika ning kõik koolijütsidki teavad legendi Christopher Simist, harukordsest sõjalisest talendist, kes kaks sajandit varem päästis inimkonna vaenulike Ashiyyuri planeedilt pärit tulnukate rünnaku eest. Ta oli tähtedevahelise sõja kangelane, geniaalne strateeg ja taktik, kes kõige lootusetumal hetkel organiseeris killustunud inimkonna seas vastupanuliikumise ülekaaluka tulnukate laevastiku vastu ning nad geriljasõja taktikat kasutades tagasi lõi.

Nüüd aga avastab ajaloolane Alec Benedict ühest unustatud dokumendist infokillu, mis, juhul kui see tõele vastab, tähendab, et koolis õpetatav ajalugu Christopher Simist ja tema kangelastegudest on üks suur vale. Legendide udust ajaloolist tõde otsides ja korduvalt eluga riskides võtab Benedict ette reisi vaenulike tulnukate maailma südamesse, et maksku mis maksab avastada tõde inimkonna kõige armastatuma sõjakangelase kohta.

Jack McDevitt (1935) avaldas oma esimese ulmejutu küll alles 46-aastaselt, kuid tegi seejärel ülikiire spurdi: tema 24-st romaanist lausa pooled on jõudnud Nebula auhinna finalistide sekka ning üks selle preemia ka võitnud. Lisaks on tema kontos veel Locuste debüütromaani preemia ja John W. Campbelli mälestusauhind aasta parima ulmeromaani eest.


Wednesday, September 9, 2020

Heinrich Weinbergi romaan „Meeleheite valem“

Ilmunud on Heinrich Weinbergi romaan „Meeleheite valem“. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.

21. sajandil avastasid meie päikesesüsteemi end gewtakideks nimetavad inimesed. Esimene sõbralik kontakt lõppes katastroofiliselt nii maalastele kui gewtakidele. Maalased said aga enda käsutusse uued tehnoloogiad ja teadmised ja hakkasid innukalt uurima ja koloniseerima nii päikesesüsteemi kui lähimaid tähesüsteeme. Maa keskkonnaseisund halvenes, puhkesid sõjad ja paljud inimesed põgenesid kosmosesse.

Neljanda aastatuhande alguseks on olukord Maal rahunenud. Ent kosmos on lisaks kõigele muule täis igasugust veidrat inimeste unustatud kola.

„Meeleheite valem” võtab loo üles kohast, kus „Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist” lõppes. Dr Leathercord rebiti välja kolkamaailma ülikooli teadlaseelust, kui teda süüdistati oma naise mõrvas. Vangla asemel sattus ta hoopis palgasõdurite kosmoselaevale ning peadpööritavatesse seiklustesse, millesse on segatud nii gewtakid, tähtedevahelist liiklust kontrolliv Gild kui ÜRO. Ta leidis ja kaotas uue armastuse ja sattus lõpuks koos kaaslastega lõksu Gulagi-nimelisel planeedil.

Sealt tuleb iga hinna eest minema saada...


Manfred Kalmsteni jutukogu „Raske vihm“

Ilmunud on Manfred Kalmsteni jutukogu „Raske vihm“. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt Meelis Krošetskin.

Manfred Kalmsten sai ulmelugejate hulgas laiemalt tuntuks Eesti Ulmeühingu väljaantava auhinna Stalkeri võiduga 2018. aastal jutuga „Raske vihm“. Järgnes Stalkeri võit 2020. aastal jutuga „Lumemarjaveri“. See jutukogumik on autori debüütraamat, siin on nii fantaasia-, teadusliku fantastika kui õuduslugusid.

Jutukogu jutud: „Raske vihm“, „Kuuekandjad“, „Lumemarjaveri“, „Loheisand“, „Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus“, „Valitsusaeg I – Kroonitants“, „Valitsusaeg II – Kuningaringlus“, „Põgeneda rottidelinnast...“,  „Optimus – plekid paradiisil“, „Tundmatu surm“, „Murtud Süda“.

*

Trepp krigises, oli astumise all ligane ja alla jõudes nägi Sleiknir, et terve kelder oli üks mükokoloonia. Nii põrand, lagi kui ka seinad olid kaetud Sleikniri jaoks tundmatut liiki seentega, mis jalge all kummina vetrusid ning milles hõõgusid rohelist valgust heitvad seenekristallid. Keset seenevälja kõrgusid üksikud püramiidjad, hiiglaslike sipelgapesade sarnased seenekühmud, ülekülvatuna neist samadest rohelistest pärlikestest, mis ta taskulaterna valguse varjutasid.


Wednesday, August 19, 2020

George R. R. Martini romaan „Haviland Tufi reisid“

 

Ilmunud on George R. R. Martini romaan „Haviland Tufi reisid“. Selle tegevus toimub Tuhande Maailma tulevikuajaloos, nagu ka eesti lugejale juba tuttavate „Öölendajate“ ja „Valguse hääbumise“ sündmused.

Haviland Tuf on kassiarmastajast kosmosekaupmees, kelle kätte satub vana Maa Ökoloogilise Insenerikorpuse hiiglaslik kosmoselaev, mis on ehitatud planeetide ökosfääri mõjutamiseks ja kosmosesõdadeks. Tufi seiklused viivad ta ühest maailmast teise, kus igaühes tuleb tal lahendada mõni ökoloogiline probleem,paraku on ta mõnikord ka ise nende probleemide tekitaja. Väärtusliku laeva endalesoovijaid on muidugi ka hulganisti.

Tõlkijateks Jaana Talja, Triin Loide, Tatjana Peetersoo, Piret Frey ja Maria Reile. Sari: Orpheuse Raamatukogu. 400 lk.

Wednesday, July 8, 2020

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski romaan «Muinasjutt Troikast»


Ilmunud on Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski romaan «Muinasjutt Troikast». Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 324 lk.

«Muinasjutt Troikast» (Сказка о Тройке) on 1968. aastal ilmunud satiiriline ulmeromaan. Kuna ilmumise ajal arvati, et see kritiseerib nõukogude bürokraatiat, valitsust ja teaduskeskkonda, sattus teos tol ajal «mittesoovitatud raamatute» nimekirja.

Venemaal kultusteose staatust nautiv «Esmaspäev algab laupäeval» ja selle järg «Muinasjutt Troikast» on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlikud teosed, nende ainsa fantasysarjana on need teravalt satiirilised ja kohati absurdsed. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele erinevad mütoloogilised ja fantastilised tegelased.

Romaanist eksisteerib kaks varianti, mis erinevad tegelaste ja mõningate süžeeliinide poolest. Esimest versiooni peetakse romaani «Esmaspäev algab laupäeval» otseseks järjeks. Teise versiooni sündmustik toimub Võlukunsti Instituudi seni avastamata korrusel. Tavaliselt avaldatakse kaks versiooni «Muinasjutust Troika» üheskoos, üks Arkadi ja teine Borissi lemmikuna, nagu oleme ka siin teinud.


Brandon Sandersoni romaan „Taevasselend“

Ilmunud on Brandon Sandersoni romaan „Taevasselend“ („Skyward“). Tõlkinud Eva Luts. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.
Selles on toimunud tervet galaktikat hõlmav kosmoselahing, milles inimesed on lüüa saanud ja sunnitud pagema Detrituse-nimelisele planeedile. Seal peituvad nad koobastesse, kuhu jäävad lõksu terveteks inimpõlvedeks, samal ajal kui planeeti ründavad salapärased võõrad tähelaevad. Koobastes kasvab ka piloodi tütar Spensa, kelle isa kohta räägitakse, et ta on kunagi lahingust  põgenenud ja oma pere häbisse jätnud. Hoolimata kaaskodanike põlastusest püüab Spensa samuti piloodiks saada, et tulnukatega võidelda, teada saada, mis isaga juhtus, ja aidata inimkonnal püsima jääda.