Monday, September 16, 2019

Ilmunud on „Raevu päevad“, vene autorite jutukogumik


Koostaja ja tõlkija Veiko Belials. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont

„…inimesed – koletislikud, geniaalsed, julmad looduse loodud olevused, kes olid sellesama looduse üle võimu saanud, kuid ei kasuta seda võimu mitte kõige elava hüvanguks…“
Need read loost „Teine kolonisatsioon“ sobivad hästi motoks kogumikule, mis koondab peamiselt sel sajandil vene keeles kirjutatud lühijutte ja jutustusi.  Erinevalt eelmistest kogumikest („Me armastame Maad“ 1 ja 2) näitab see üsna tumedatest toonides antoloogia inimesi teisest küljest. Kuigi pendel on liikunud teise serva, on mõtteliselt tegu ikkagi sama teemaga, mis „Me armastame Maad“ kogumike puhulgi. Ka see kogumik lahkab sama küsimust: mis või kes on inimene?
Autorid ja jutud:
Sever Gansovski. Raevu päev
Sergei Lukjanenko. Rong Soojale Maale
Tim Skorenko. Revanš
Kirill Benediktov. Koletis
Andrei Tepljakov. Naabrid
Andrei Livadnõi. Teine kolonisatsioon 
Aleksandr Batšilo. Mittevajalikud
Aleksandr Buškov. Ja nad püüdsid loomi seal   
Julia Ostapenko. Kuninglik jaht
Juri Poguljai. Ökokeskus


Friday, August 30, 2019

Tsaar Gorohhi salajuurdlus


Ilmunud ja müügil on „Tsaar Gorohhi salajuurdlus“, autoriks Andrei Beljanin. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepildi autor Marge Nelk. Sari: Sündmuste horisont.

Andrei Beljanini tuntud vene mütoloogia ainelistes detektiivi- või spioonilugudes satub miilitsa nooremleitnant Nikita Ivašov otse nõidade, elavate surnute ja muude sarnaste tegelaste keskele vene külaühiskonda. Seal värbab tsaar Gorohh ta oma teenistusse. Kuritegude uurimisel ja vaenlaste salajase sissetungi takistamisel aitavad Nikitat võimekas vanaproua Baba Jagaa ja vägilasekasvu külanooruk Mitja.


Monday, July 29, 2019

Jutuvõistluse võidutööde kogumik

Ilmunud ja müügil on „Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür“. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 
Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda  jutuvõistluse võidutööd. Siit leiab aurupunk- ja kübermaailmu, modifitseeritud dissidente, kuradiga lepingu sõlmivaid kasse, postapokalüptikat, alternatiivajalugu, sõdu, Kuu vallutamist jpm. 
Autoreiks on Miikael Jekimov, Jaagup Mahkra, Jana Raidma, Kadri Umbleja, Kell Rajasalu, Kaido Tiigisoon, Piret Frey, Manfred Kalmsten, Toomas Krips ja Meelis Ivanov. Muljeid jagavad žürii liikmed Andri Riid, Reidar Andreson ja Maniakkide Tänav. 

Monday, July 22, 2019

Kirjastuse Fantaasia Stalkerid sel aastal!

Parim tõlkeromaan, Ursula K. Le Guin, „Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia“, tõlkinud Tatjana Peetersoo. Parim tõlke-lühijutt, Alastair Reynoldsi „Spioon Europal“, tõlkinud Martin Kirotar.
Parim tõlkelühiromaan või jutustus, Kir Bulõtšovi „Nõiakoobas“, ilmunud kogumikus "Kosmoselaevastiku agent", tõlkinud Tatjana Peetersoo. Sarja Orpheuse Raamatukogu koostaja Raul Sulbi. Väljaandja Eva Luts. Õnnitleme ka parima eesti autori romaani Stalkeri võitnud Heinrich Weinbergi, romaan „Tõrkeotsing“. Sari: Sündmuste Horisont.


Monday, June 10, 2019

Stephen King, «Öine vahetus»


Ilmunud on Stephen Kingi «Öine vahetus». Tõlkinud Silver Sära, Kristi Kartašev, Andreas Ardus, Raul Sulbi, Eva Luts. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Orpheuse Raamatukogu.
«Öine vahetus» (Night Shift; 1978) on õuduskirjanduse kuninga ja 20. sajandi kõige menukama ulmekirjaniku Stephen Kingi esimene ja kriitikute ning fännide hinnangul ka tema kõige parem novellikogu. Selles on tunda noore Stephen Kingi värskust, jutud on eelkõige ehedad ja karged, tihti novelliliku lõpplahendusega. «Öine vahetus» sisaldab 20 Kingi varase loomeperioodi tuntumat pala nagu «Öine vahetus», «Ma olen uks», «Maisi lapsed» ja «Jerusalem’s Lot». Mitme selle kogumiku loo järgi on tehtud populaarseid õudusfilme, näiteks maailmakuulus «Children of the Corn» (1984, 2009), «Maximum Overdrive» (1986) ja «The Lawnmower Man» (1992).
Lisaks Cthulhu-õudusele ja lovecraftilikule Uus-Inglismaale kohtame selles kogus õõvastava ökosüsteemi moodustanud hiidrotte, teistelt planeetidelt kaasa toodud tulnukõudust, peopessa tekkivaid silmi, ellu ärkavaid mängusõdureid oma hirmuäratava lahingarsenaliga, teadvuse omandanud masinaid, laste usukultusgruppi maisipõllul ja paljut muud hirmutavat ning õudustäratavat.


Isaac Asimov, „Tähed kui tolmukübemed“


Ilmunud on Isaac Asimovi „Tähed kui tolmukübemed“. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt John Harris. Tõlkinud Martin Kirotar.
Sisuliselt Asumi eellooks oleva romaani tegevus toimub ca 10000 aastat tulevikus, tükk aega pärast Roboti-tetraloogia sündmusi, ent kaua enne Asumit – Trantor on alles laienemas ja kuigi Maa on radioaktiivne, seal ikka veel elatakse.
Planeet Tyrann valitseb 50 planeedist koosnevat impeeriumi Hobusepea udukogu lähedal, piirates alistatud planeetide arengut ja nende omavahelist suhtlemist. Biron Farrilli, Nephelose planeedi tähtsaima aadliku poeg on Maal ülikooli lõpetamas, kui ta saab teada, et tyranlased on ta isa kinni võtnud ja hukanud. Ta leiab end mässu, poliitiliste intriigide ja spionaaži segapuntrast, võitlemas Tyranni despootidega ja igal sammul eluga riskimas.

Tuesday, May 14, 2019

Isaac Asimov, „Kivike taevas“

Tõlkinud Jaana Talja. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont. See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi romaanidele ja Asumi sarjale. Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionileläinud rätsep Chicagos, 1949. aastal. Järgmisel on ta abitu võõras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi kõrgajal. Maa, nagu ta varsti teada saab, on stagnatsioonis, vaid kivike taevas, mida põlgavad kõik 200 miljoni Impeeriumi planeedi asukad, sest Maa inimesed julgevad väita, et see on inimkonna päriskodu. Ja Maa on vaene, suurte radioaktiivsete piirkondadega – nii vaene, et kõik Maa elanikud peavad kuuekümneselt surema. Joseph Schwartz on kuuskümmend kaks.