Wednesday, December 11, 2019

Thor Petersoni romaan „Me kasvasime Maal“


Ilmunud on Thor Petersoni romaan „Me kasvasime Maal“. Sari: Sündmuste horisont.

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Nende peres on täiskasvanutel erilised võimed ja neilgi on lootust  sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.

See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpus on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas käib.

Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tütrele, kui too oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb,  sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmärk pole kunagi olnud mingi müstifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.

Tuesday, September 24, 2019

John Scalzi „Lõhenenud inimkond“


Ilmunud on John Scalzi „Lõhenenud inimkond“. Tõlkinud Ats Miller ja Eva Luts. Kaanepilt John Harris. Sari: Sündmuste horisont. 384 lk.
„Lõhenenud inimkond“ on maailmakuulsa „Vanamehe sõja“ sarja viies raamat. Kui varasemad neli raamatut on  John Perry lood, siis siin tegutseb peamiselt ta sõber Harry Wilson, kes oma sarkasmi ja nutikusega Johnile sugugi alla ei jää. Inimkond on lõhenemise äärel ja tegutseb salapärane vaenlane, kes püüab iga hinna eest seda lõhet süvendada.


Monday, September 16, 2019

Ilmunud on „Raevu päevad“, vene autorite jutukogumik


Koostaja ja tõlkija Veiko Belials. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont

„…inimesed – koletislikud, geniaalsed, julmad looduse loodud olevused, kes olid sellesama looduse üle võimu saanud, kuid ei kasuta seda võimu mitte kõige elava hüvanguks…“
Need read loost „Teine kolonisatsioon“ sobivad hästi motoks kogumikule, mis koondab peamiselt sel sajandil vene keeles kirjutatud lühijutte ja jutustusi.  Erinevalt eelmistest kogumikest („Me armastame Maad“ 1 ja 2) näitab see üsna tumedatest toonides antoloogia inimesi teisest küljest. Kuigi pendel on liikunud teise serva, on mõtteliselt tegu ikkagi sama teemaga, mis „Me armastame Maad“ kogumike puhulgi. Ka see kogumik lahkab sama küsimust: mis või kes on inimene?
Autorid ja jutud:
Sever Gansovski. Raevu päev
Sergei Lukjanenko. Rong Soojale Maale
Tim Skorenko. Revanš
Kirill Benediktov. Koletis
Andrei Tepljakov. Naabrid
Andrei Livadnõi. Teine kolonisatsioon 
Aleksandr Batšilo. Mittevajalikud
Aleksandr Buškov. Ja nad püüdsid loomi seal   
Julia Ostapenko. Kuninglik jaht
Juri Poguljai. Ökokeskus


Friday, August 30, 2019

Tsaar Gorohhi salajuurdlus


Ilmunud ja müügil on „Tsaar Gorohhi salajuurdlus“, autoriks Andrei Beljanin. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepildi autor Marge Nelk. Sari: Sündmuste horisont.

Andrei Beljanini tuntud vene mütoloogia ainelistes detektiivi- või spioonilugudes satub miilitsa nooremleitnant Nikita Ivašov otse nõidade, elavate surnute ja muude sarnaste tegelaste keskele vene külaühiskonda. Seal värbab tsaar Gorohh ta oma teenistusse. Kuritegude uurimisel ja vaenlaste salajase sissetungi takistamisel aitavad Nikitat võimekas vanaproua Baba Jagaa ja vägilasekasvu külanooruk Mitja.


Monday, July 29, 2019

Jutuvõistluse võidutööde kogumik

Ilmunud ja müügil on „Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür“. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 
Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda  jutuvõistluse võidutööd. Siit leiab aurupunk- ja kübermaailmu, modifitseeritud dissidente, kuradiga lepingu sõlmivaid kasse, postapokalüptikat, alternatiivajalugu, sõdu, Kuu vallutamist jpm. 
Autoreiks on Miikael Jekimov, Jaagup Mahkra, Jana Raidma, Kadri Umbleja, Kell Rajasalu, Kaido Tiigisoon, Piret Frey, Manfred Kalmsten, Toomas Krips ja Meelis Ivanov. Muljeid jagavad žürii liikmed Andri Riid, Reidar Andreson ja Maniakkide Tänav. 

Monday, July 22, 2019

Kirjastuse Fantaasia Stalkerid sel aastal!

Parim tõlkeromaan, Ursula K. Le Guin, „Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia“, tõlkinud Tatjana Peetersoo. Parim tõlke-lühijutt, Alastair Reynoldsi „Spioon Europal“, tõlkinud Martin Kirotar.
Parim tõlkelühiromaan või jutustus, Kir Bulõtšovi „Nõiakoobas“, ilmunud kogumikus "Kosmoselaevastiku agent", tõlkinud Tatjana Peetersoo. Sarja Orpheuse Raamatukogu koostaja Raul Sulbi. Väljaandja Eva Luts. Õnnitleme ka parima eesti autori romaani Stalkeri võitnud Heinrich Weinbergi, romaan „Tõrkeotsing“. Sari: Sündmuste Horisont.


Monday, June 10, 2019

Stephen King, «Öine vahetus»


Ilmunud on Stephen Kingi «Öine vahetus». Tõlkinud Silver Sära, Kristi Kartašev, Andreas Ardus, Raul Sulbi, Eva Luts. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Orpheuse Raamatukogu.
«Öine vahetus» (Night Shift; 1978) on õuduskirjanduse kuninga ja 20. sajandi kõige menukama ulmekirjaniku Stephen Kingi esimene ja kriitikute ning fännide hinnangul ka tema kõige parem novellikogu. Selles on tunda noore Stephen Kingi värskust, jutud on eelkõige ehedad ja karged, tihti novelliliku lõpplahendusega. «Öine vahetus» sisaldab 20 Kingi varase loomeperioodi tuntumat pala nagu «Öine vahetus», «Ma olen uks», «Maisi lapsed» ja «Jerusalem’s Lot». Mitme selle kogumiku loo järgi on tehtud populaarseid õudusfilme, näiteks maailmakuulus «Children of the Corn» (1984, 2009), «Maximum Overdrive» (1986) ja «The Lawnmower Man» (1992).
Lisaks Cthulhu-õudusele ja lovecraftilikule Uus-Inglismaale kohtame selles kogus õõvastava ökosüsteemi moodustanud hiidrotte, teistelt planeetidelt kaasa toodud tulnukõudust, peopessa tekkivaid silmi, ellu ärkavaid mängusõdureid oma hirmuäratava lahingarsenaliga, teadvuse omandanud masinaid, laste usukultusgruppi maisipõllul ja paljut muud hirmutavat ning õudustäratavat.


Isaac Asimov, „Tähed kui tolmukübemed“


Ilmunud on Isaac Asimovi „Tähed kui tolmukübemed“. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt John Harris. Tõlkinud Martin Kirotar.
Sisuliselt Asumi eellooks oleva romaani tegevus toimub ca 10000 aastat tulevikus, tükk aega pärast Roboti-tetraloogia sündmusi, ent kaua enne Asumit – Trantor on alles laienemas ja kuigi Maa on radioaktiivne, seal ikka veel elatakse.
Planeet Tyrann valitseb 50 planeedist koosnevat impeeriumi Hobusepea udukogu lähedal, piirates alistatud planeetide arengut ja nende omavahelist suhtlemist. Biron Farrilli, Nephelose planeedi tähtsaima aadliku poeg on Maal ülikooli lõpetamas, kui ta saab teada, et tyranlased on ta isa kinni võtnud ja hukanud. Ta leiab end mässu, poliitiliste intriigide ja spionaaži segapuntrast, võitlemas Tyranni despootidega ja igal sammul eluga riskimas.

Tuesday, May 14, 2019

Isaac Asimov, „Kivike taevas“

Tõlkinud Jaana Talja. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont. See on noore Isaac Asimovi esimene romaan, mis pani aluse Galaktikaimpeeriumi romaanidele ja Asumi sarjale. Ühel hetkel on Joseph Schwartz õnnelik pensionileläinud rätsep Chicagos, 1949. aastal. Järgmisel on ta abitu võõras Maal esimese Galaktikaimpeeriumi kõrgajal. Maa, nagu ta varsti teada saab, on stagnatsioonis, vaid kivike taevas, mida põlgavad kõik 200 miljoni Impeeriumi planeedi asukad, sest Maa inimesed julgevad väita, et see on inimkonna päriskodu. Ja Maa on vaene, suurte radioaktiivsete piirkondadega – nii vaene, et kõik Maa elanikud peavad kuuekümneselt surema. Joseph Schwartz on kuuskümmend kaks.

Jim Butcher, „Suverüütel“

Ilmunud ja müügil on Jim Butcheri „Suverüütel“. Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont. Harry Dresdeni sarja neljandas romaanis kurvastab Harry Susani lahkumise pärast, mida ta peab enda süüks, ei maga ega söö ja teda ähvardab korterist välja tõstmine. Kuid ta vaenlased ei lase tal masenduses endasse tõmbuda – ta on sunnitud vastu astuma Võlurite Nõukogule, milles arutatakse Punaste Vampiiride ultimaatumit: saata neile Harry Dresden või läheb sõjaks. Lisaks saabub tema juurde klient, kes teeb talle pakkumise, millest ta ei saa keelduda – välja uurida, kes mõrvas kohaliku kunstniku Ronald Reueli.

Saturday, May 11, 2019

Jutuvõistluse tulemused

Kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu jutuvõistlusele tulemused.
Jutuvõistlusele laekus 79 tööd ja võitja sai kokku 48 punkti, see tähendab kolmelt žürii liikmelt maksimumpunktid ja ülejäänud kahelt ka päris kõrged kohad. Tahaksime tunnustada kõiki osavõtnuid, sest tase oli üks tugevamaid jutuvõistluse ajaloos. Esikümme läheb avaldamisele kogumikus Täheaeg. Jutuvõistluse esikümme on niisugune:
1. koht „Ortoni isevärki avantüür“, Miikael Jekimov
2. koht „Riisirahvas“, Jaagup Mahkra
3.-4. koht „Libakass“, Jana Raidma
3.-4. koht „Siis kui nad tulid“, Kadri Umbleja
5. koht „Käilakuju“, Kell Rajasalu
6. koht „Sümpaatia“, Kaido Tiigisoon
7. koht „Esimene port“, Piret Frey
8.-9. koht „Lumemarjaveri“, Manfred Kalmsten
8.-9. koht „Riia keisririigi allakäik ja langus“, Toomas Krips
10. koht „Apollo 18“, Meelis Ivanov

Wednesday, April 24, 2019

Robert A. Heinleini romaan «Topeltstaar»

Ilmunud on Robert A. Heinleini romaan «Topeltstaar», tõlkinud Tatjana Peetersoo, kaanepilt Meelis Krošetskin. «Topeltstaar» räägib loo töötust näitlejast Lorenzo Smythe’ist, kes palgatakse kehastama populaarset opositsioonipoliitikut John Joseph Bonfortet. Oponendid on Bonforte röövinud ning Smythe peab eelolevaid valimisi silmas pidades hakkama tema teisiku rollis kaitsma poliitiku vaateid, mis on tema enda jaoks vastumeelsed. Lorenzo Smythe’i loetakse üheks Heinleini loomingu enim õnnestunud ja realistlikumaks karakteriks. «Topeltstaar» räägib loo sellest, kuidas vastanduvad näitleja ja poliitik, kuidas staarnäitlejast saab tähtpoliitik. 


Friday, April 5, 2019

Steven Brust, "Draakon"

Ilmunud ja müügil on Steven Brusti romaan „Draakon“, Vlad Taltose seiklused. Tõlkinud Eva Luts. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.
Allasurutud rahva, idalaste hulka kuuluv palgamõrvar Vlad Taltos on otsustanud oma vallutajaviha suunata oma ametisse, kuid ootamatult on ta vallutajate hulgast mõned eriti mõjuvõimsad sõbrad leidnud. Need varustavad teda ka selliste vaenlastega, kellest jagusaamiseks on ta sunnitud sõjakäigule minema. Kaaslaseks on tal lohesarnane sõber Loiosh, kellega ta mõtteis vestelda suudab ja kellel on alati mingi ninatark arvamus, kuid kes teda kunagi hätta ei jäta. Ajaliselt järgnevad „Draakoni“ sündmused peamiselt romaani „Taltos“ sündmustele.
Fantaasia raamatuid saab osta ka otse kirjastusest, kirjutada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com või saata Eva Luts'ule sõnum Facebooki. "Draakoni" kirjastuse hind on 13 eur.

Friday, March 15, 2019

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli jutukogu «Takerdunud maa»

Kogumiku «Takerdunud maa» (The Tangled Lands; 2018) tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida. Iga kord, kui keegi midagi nõiub, paneb see kasvama väga ebameeldiva taime, okasväädi, mille torge võib inimese magama panna nii, et ta sellest enam ei ärka. See taim on juba vallutanud suure osa maailmast, mida nad tunnevad, põhjustades suurt põgenike voolu Khaimi linna, mida siiani on õnnestunud okasväädi eest kaitsta. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste ja eriti tervendamise jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda, aga kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega.
Kogumiku lood: Paolo Bacigalupi, «Alkeemik»; Tobias S. Buckell, «Hukkajanna»; Paolo Bacigalupi, «Khaimi lapsed»; Tobias S. Buckell, «Sepa tütar».Tõlkinud Martin Kirotar, Maria Reile, Andreas Ardus, Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Orpheuse Raamatukogu.
Eesti keeles on seni ilmunud kolm Paolo Bacigalupi (1972) lugu, millest kaks on Stalkeri võitnud. Auhindu on ta saanud rohkelt teisigi, torgates silma selle poolest, et tema saadud auhindade hulk on avaldatud teoste hulgaga võrreldes ebatavaliselt suur. Ta romaan «The Windup Girl» sai Hugo, Nebula, Locuse jt auhindu, mitmed ta jutud on saanud erinevaid auhindu ja nominatsioone. Tema sõber Tobias S. Buckell (1979) on 2000. aastal debüteerinud ulmekirjanik, kelle kontos on tänaseks kaheksa romaani ja üle 70 lühiproosapala. Lisaks fantaasiamaailmade kujutamisele on ta kirjutanud videomängude romaniseeringuid, kosmose- ja planeediseiklusi ning ökothrillereid ja kliimakatastroofilugusid.

Friday, March 1, 2019

Hirmu ja õuduse jutud II. Üleloomuliku kirjanduse antoloogia


Inglise keelest tõlkinud Andreas Ardus, Piret Frey, Juhan Habicht, Kristi Kartašev, Priit Kenkmann, Marja Liidja, Kati Metsaots, Maria Reile, Külli Seppa ja Jaana Talja
Koostaja Raul Sulbi
Kaanepilt Meelis Krošetskin

«Hirmu ja õuduse jutud II» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest. Seeria peamiseks eesmärgiks on taasluua 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse üleloomuliku õuduse tunnetust, atmosfääri ja laadi, mis ei pea iga hinna eest ja alati lugejas jubedusvärinaid tekitama, üleloomuliku teksti eesmärk võib vabalt olla täidetud, kui see lugejas mingi kummalise, teistsuguse, ebamaise või võõra ja rahutukstegeva tunde esile kutsub.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, «Redonda kuninga» M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik «Usheri maja»-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Kõige krooniks tutvustame eesti lugejatele veel Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Sisukord:

Raul Sulbi. Hirm ja õudus minevikus ja tänapäeval

Joseph Payne Brennan. CHILTONI LOSSI SALAKAMBER (The Horror at Chilton Castle).
Inglise keelest tõlkinud Kati Metsaots

William Hope Hodgson. KOLETISE VÄRAV (The Gateway of the Monster).
Inglise keelest tõlkinud Kristi Kartašev

Barry Pain. EBASURNU (The Undying Thing).
Inglise keelest tõlkinud Andreas Ardus

R. H. Benson. ISA MACCLESFIELDI LUGU (Father Macclesfield’s Tale).
Inglise keelest tõlkinud Külli Seppa

Edith Wharton. HILJEM (Afterward).
Inglise keelest tõlkinud Jaana Talja

E. G. Swain. PEIDUPAIK (The Place of Safety).
Inglise keelest tõlkinud Maria Reile

Arthur T. Quiller-Couch. ÕUDUS TREPIL (The Horror on the Stair).
Inglise keelest tõlkinud Andreas Ardus

Arthur Gray. IGAVENE KLUBI (The Everlasting Club).
Inglise keelest tõlkinud Priit Kenkmann

Krahv Stanislaus Eric Stenbock. TEINE POOL. BRETOONI LEGEND (The Other Side: A Breton Legend).
Inglise keelest tõlkinud Piret Frey

A. C. Benson. SULETUD AKEN (The Closed Window).
Inglise keelest tõlkinud Maria Reile

H. B. Marriott Watson. SOODEEMON (The Devil of the Marsh).
Inglise keelest tõlkinud Maria Reile

Sir Hugh Charles Clifford. GUUL (The Ghoul).
Inglise keelest tõlkinud Piret Frey

John Buchan. EIKELLEGIMAA (No-Man’s-Land).
Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja

M. P. Shiel. MAJA TÄIS HELISID (The House of Sounds).
Inglise keelest tõlkinud Juhan Habicht

Rudyard Kipling. NEMAD (They).
Inglise keelest tõlkinud Kristi Kartašev

Eric Brown. KIRJANIKU ELU (A Writer’s Life).
Inglise keelest tõlkinud Kristi Kartašev

E. F. Benson. KUIDAS HIRM PIKAST KORIDORIST LAHKUS (How Fear Departed from the Long Gallery).
Inglise keelest tõlkinud Maria Reile

Raul Sulbi. Peatükke briti üleloomuliku kirjanduse ajaloost I


Wednesday, January 16, 2019

Tuuli Tolmovi romaan "Neetud taevakivi"

Ilmunud on Tuuli Tolmovi romaan "Neetud taevakivi". 312 lk. Kirjastus Fantaasia. Kaanepilt Marge Nelk.„Neetud taevakivi“ on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks.
Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi.
Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi endaga kaasa laastava haiguse ning mürgitas haldjate hinged.
Lugu sellest, kuidas mandri poiss Aulemb ja tema sõbrad võtsid ette retke kivi hävitamiseks, uskudes ettemääratusse ja saatusesse.
Lugu sellest, kuidas need kaks, ettemääratus ja saatus, inimestele alati vingerpussi mängivad.
Aga ennekõike oli see lugu, mis pani laste südamed pimedatel õhtutel värisema ja koldehaldja kaitse poole palvetama. Mis siis, et see lugu oli väljamõeldis.
Või kas ikka oli?
Tuuli Tolmov on varem avaldanud veebipõhistes väljaannetes lühijutte ning romaani „Aristarkhovi meetod“, mis võitis kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistlusel 3. koha.

Friday, January 4, 2019

Roger Zelazny «Varjude Jack».


Sari: Orpheuse Raamatukogu. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 174 lk. Sarja koostaja Raul Sulbi. Väljaandjaks kirjastus Fantaasia.

Selle romaani peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud päevavalguse käes asuvaks teadusmaailmaks ja ööpimedusse mattunud maagiaühiskonnaks. Peategelane Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma südames asuva masinaga peale hakata. See Hugo auhinnale nomineeritud romaan on mõeldud austusavaldusena ka ulmekirjanduse suurmeistri Jack Vance’i kaubamärgiks kujunenud eksootilisi ja fantastilisi maailmu kujutavale loomingule.