Margus Oopkaubi näidendikogumik "Heldur ja naised"

Margus Oopkaubi kogumiku "Heldur ja naised" lühinäidendid pakuvad vaheldust argimuredele, toovad naeratuse näole ja parandavad tuju. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus võtmes armumuresid. Armastada ja armastatud olla on alati õnn. Kuid selle õnne eest tuleb võidelda. Just seda teevad neis näidendites kolm naist. Võitlevad armastuse eest vahendeid valimata. Nad satuvad naljakatesse situatsioonidesse, mille lahendab lõpuks absurdselt armastatu Heldur. Need näidendid ei ole mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.

"Kettmõõgaga mõõdetud Maa"

Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana "Kettmõõgaga mõõdetud Maa" on kolmas Ippoliti-sarja liigituv teos. Maa on võõrelu haardes. Säilinud on vaid väike lapike, kus osutatakse vastupanu. Veel on inimesi, kes teevad kõik, mis nende võimuses, et inimkonna koduplaneet jääks neile alles. See lapike on Eesti. Need inimesed on eestlased.

Robert A. Heinlein, "Taeva orvud"

Ameerika ulmeklassiku kuues eestikeelne raamat on ilmselt teaduslik-fantastilise žanri kuulsaim põlvkonnalaeva lugu, mis on inspireerinud kümneid hilisemaid katsetajaid. See aastasadu kuhugi teel oleva hiiglasliku kosmoselaeva lugu, mille reisijad on unustanud oma kaugete esivanemate poolt põlvkondi tagasi alustatud reisi eesmärgi, pole kirjutamisest möödunud aastakümnete jooksul peaaegu üldse vananenud ning mõjub karge ja otsekohese teosena, nagu ühele Kuldajastu klassikalisele tekstile kohane.

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski "Marslaste teine sissetung"

See lühiromaan on küll vormilt satiiriline, kuid järele mõeldes tundub, et Vennad pole jubedamat teost kirjutanudki. Teataval määral ulmeklassik H. G. Wellsi "Maailmade sõjast" inspireeritud raamatu tegevus toimub meie koduplaneedi ühes tundmatus riigis ja tundmatus linnas, mille vallutavad marslased.

Autorid lahkavad taas oma lemmikteemat - inimeseks olemist. Lugu mõjub hirmutavalt aktuaalsena ning muutub iga aastaga üha aktuaalsemaks. Kas inimkonnal tervikuna saab olla eesmärki ja mõtet? Või kas au, eneseväärikus ja uhkus võivad laieneda üksikisikult tervele inimkonnale? Ja kas väikekodanliku heaolu nimel võib kõigest sellest loobuda? Ja kas me selle järel jääme veel inimesteks?

Tõlkija Linda Rajand, toimetanud Veiko Belials ja Eva Luts.