Ilmunud on Isaac Asimovi «Üheksa homset». Kaanepilt Meelis Krošetskin, sari: Orpheuse
Raamatukogu.
Ulmeklassik Isaac Asimovi (1920–1992) arvukatest
lugudest peavad kriitikud ja lugejad üsna üksmeelselt kõige tugevamaks
novellikogu «Üheksa
homset»,
mille üheksast loost on eesti keeles varem ilmunud vaid ajareisi-ulme
meistriteos «Inetu
poisike»
legendaarses antoloogias «Lilled
Algernonile».
Lisaks leiab sellest valimikust aga veel kirjaniku ehk kõige tuntuma lühiloo
üldse – hiigelarvuti Multivaci tsüklisse kuuluva «Viimase
küsimuse»,
mis oli Asimovi isiklik lemmik oma mahukast loomingust, kirjaniku vahest
kuulsaima lühiromaani «Amet»,
mis räägib haridusest, õpetamisest ja geniaalsusest, ning detektiiv Wendell
Urthi sarja kuuluva teaduslik-fantastilise kriminaalloo «Surelik
öö».
Kogumiku lood:
«Amet», «Olen Marsportis ilma Hildata», «Hellad raisakotkad» tõlkinud Priit
Kenkmann
«Võimutunne» tõlkinud Tatjana Peetersoo
«Surelik öö», «Kõik maailma mured», «Viimane küsimus» tõlkinud Jaana
Talja
«Kirjutage mu nimi S-iga» tõlkinud Karel Allikas
«Inetu poisike» tõlkinud Linda Ariva
No comments:
Post a Comment