Ulmeantoloogia „Täheaeg 17. Päästa meid kurjast“

Täheaja 17. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia neljanda ulmejutuvõistluse üksteist parimat tööd. Selle juttudes päästetakse sõjapõgenikest lapsi, uudishimulik tudeng on sunnitud võitlema Viimsepäevamehega ja ühesilmaline võluriõpilane Varjuvaimuga. Mitmes loos paistavad silma vaprad naised: keskealise üksikema elus hakkavad äkki millegipärast vahetuma paralleelmaailmad, millest ühes soovitakse teda tappa. Külatädid heitlevad elustunud pühakujuga. Pärisorjast naine püüab kangekaelselt maailma mõistlikumaks muuta.

Inimeste ja robotite piirid ähmastuvad: arvutiseerunud perekond sõdib kasvõi terve maailmaga, et häkkerist tütart koomast välja tuua, ja hiinlanna sarnane robot armub tsirkuseartisti. Pimeduselooriga kaetud linnas ladistab vihm ja kasvavad seened. Teemante otsiv ärimees püüab diili teha metslastega, kes miskipärast hindavad tsementi, ja lapsele määratud kaitseingel avastab, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega. Žürii liige Raul Sulbi annab ülevaate viimasest jutuvõistlusest.

Kogumiku jutud:

Heinrich Weinberg, Reidar Andreson, „Päästa meid kurjast“

Maniakkide Tänav, „Tsölibaadi lõpp“

Dani Adler, „Juhtmevaba armastus“

Aleksander D. Lannes, „Enne kui lahvatab leek“

Miikael Jekimov, „Tuulerändur“

Piret Frey, „Kõik kivide pärast“

Maniakkide Tänav, „Meie külas nähti imet“

T. K. Jürgens, „Jumala hingus“

Manfred Kalmsten, „Raske vihm“

Triinu Meres, „Rohelistest välisseintest plastakendeni ehk näitus Geuna linnapildi ajaloost“

Kaisa-Liina Näär, „Mina: kaitsja“