Marek Tihhonov, «Maailmalõpu päevik»

See on Cormac McCarthy «Tee» ja Emily St. John Mandeli romaani «Jaam Üksteist» parimaid traditsioone järgiv lugu apokalüpsisest ja sellest, mis saab pärast ülemaailmset katastroofi üksikute ellujäänutega. Tundliku sule ja nõtke stiiliga kirja pandud lühiromaan kujutab meie tänast Eestit ja näitab meile, kuidas minajutustaja tuleb toime maailmas, kus koroonapandeemia on hävitanud pea kogu inimkonna, kust on kadunud linnu- ja loomariik ning kus tsivilisatsiooni viimased tunnismärgid tasapisi eluta looduse poolt üle võetakse ja varemeiks muutuvad.

Varem Marek Simpsoni nime all ulmet avaldanud Tihhonov oli 1990ndatel üks ajakirja Mardus kaudu kirjandusse tulnud autorite ringi – Veiko Belials, Lew R. Berg, Veikko Vangonen jt – olulisemaid esindajaid. Tema loomingut on avaldanud lisaks Mardusele veel Põhjanael, Liivimaa Kuller, Vikerkaar ja Algernon.

Sari: Orpheuse Raamatukogu

Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest

Ilmunud on vene autorite jutukogumik „Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest“. Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials. Sari: Sündmuste horisont. 256 lk. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Just seetõttu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka mõtestatud ja mõttetud eneseohverdused. Ja jääb igaühe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu ütleb ajakirjanik Enguerrand „Lõõmavas juunis”, või „kõrgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi mõistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, tõrvikuleek pimeduses”, nagu väljendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane määratlus on tõsine või iroonilis-sarkastiline.

Autorid ja jutud:

Aleksandr Batšilo. Maja künkal

Vitali Abojan. Surmaja

Tatjana Tomah. Roosi süda

Maria Galina. Ja kõik puud aedades

Aleksandr ja Ljudmila Belaš. Lõõmav juuni

Andrei Lazartšuk. Pimedusest

Aleksandr Matjuhin. Kauge meloodia

Maksim Tihhomirov. Ад infinitum, ehk Näha tähti ja surra

Andrei Stoljarov. Uks teiselt poolt

Viktor Dubtšek. Mustad laevad

Ilmunud on „Terra Fantastica kartograafid. Kirjandusloolisi artikleid ja kriitikat 1995–2020“

Autoriks Raul Sulbi. 448 lk.

Ulmekirjanduse sünni- ja arengulugu on sama põnev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse džunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi müstiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nägev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil põhjusega armastatud ulmekirjanikud – kõik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud võlumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini.

Raul Sulbi (1977) on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi, õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ning töötanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeühingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal käima lükata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker väljaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Täheaeg, Hirmu ja õuduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kümneid Eesti ja välismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooülevaate «Troonide mäng: Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016).

Raamatukatkendit saab lugeda siit: https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatukatkend-terra-fantastica-kartograafid-kirjandusloolisi-artikleid-ja-kriitikat-19952020&fbclid=IwAR0-xw5dAbUlcwo2vSf-YUCHSrvdWYj88HY710J4LCvF-OCI4DKeLd2gizs

Kirjastuse hind 14 eur.

Ilmunud on „Varaste liit“, sarja „Kuninganna varas“ 5. raamat

 Ilmunud on „Varaste liit“, sarja „Kuninganna varas“ 5. raamat. Autoriks Megan Whalen Turner. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin.  

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks on kolm väikest kuningriiki sõlminud liidu – kuigi ka see ei pruugi neid võimsa vastase vastu aidata. Suure Mede impeeriumi tähtsa poliitiku ori ja sekretär Kamet unistab saada üheks kõige mõjuvõimsamaks tegelaseks terves riigis – kuid ta plaanid pööratakse pea peale ning ta on sunnitud piinamise ja surma ähvardusel põgenema. Seejuures aitavad teda mõningad isikud väikesest Attolia kuningriigist – kelle hulka kuulub ootuspäraselt Eugenides, varas, kellest on saanud kuningas.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad karismaatilist ja parandamatut tegelast – varast ja kuningat Eugenidest. Need lood on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. Sarja teoseid hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.

Kirjastuse hind 14 eur. Seda ja teisigi Fantaasia raamatuid saab omandada ka posti teel, selleks kirjutada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com. Postikuluks lisan hinnale vaid ühe euro paki kohta.

Kuulutame välja ulmejutuvõistluse!

Korraldab: Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia.

Tööde esitamise tähtaeg: 31. märts 2021.
Tulemused selguvad festivali Prima Vista raames 2021. mai alguses.
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital. Parimad tööd avaldab  kirjastus Fantaasia.

Osavõtu tingimused

• Jutu pikkus ei ületa 14999 sõna.
• Jutt on esitatud eesti keeles.
• Jutt on sisult ulmeline: žanriks fantaasia, õudus, teaduslik fantastika, alternatiivajalugu.
• Tegemist on originaalteosega, mida pole varem avaldatud (ka mitte veebis) ega ole avaldamiseks esitatud ühelegi kirjastajale.
• Plagiaat on keelatud. Autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisõiguse eest vastutab autor.

OSAVÕTT JA TÖÖDE ESITAMINE

• Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2021.
• Võistlustöö tuleb esitada e-kirja manusena aadressil: jutuvoistlus.ulme@gmail.com.

Sobivad formaadid on .txt (Text Only), .rtf (Rich Text Format), .doc või .docx (Microsoft Office Word), .odt (OpenDocument).

• E-mailiga esitatud võistlustöö, mille fail on viirustega nakatunud, rikutud või ebasobivas formaadis, jääb võistlusest kõrvale. Jutu vormistus olgu loetav.
• E-kirjale peab olema lisatud kaks manust. Ühes manuses on jutt koos pealkirjaga (ilma autori nimeta) ning teises manuses on jutu pealkiri, autori kodanikunimi ning kontaktandmed (aadress, telefon, e-post).
  Failide nimed peavad selgelt viitama, millises failis on võistlustöö ning millises kontaktandmed. Võistlustöö faili nimeks peab olema võistleva jutu pealkiri. Autori andmed tuleb esitada failis, mille nimes on lisaks võistleva jutu pealkirjale sõna “andmed”.  Üld- või kutsehariduskoolide õpilased võivad soovi korral lisada e-kirja sisusse, millega failid saadetakse, sõna „õpilane“ ning kooli ja klassi/kursuse (õpilastele on eripreemiaks raamatud. Ülikool arvesse ei lähe).
• Jutuvõistluse hindamine on anonüümne. Žüriil puudub juurdepääs autorite andmetele, neile edastatakse vaid fail võistleva jutuga.
• Žürii liikmed, korraldava meeskonna liikmed ja nende perekonnaliikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda.
• Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta.
• Töö võistlusele esitamisega võtab autor vastutuse selle eest, et töö vastab võistluse tingimustele nii sisuliselt kui vormistuse poolest. Puuduste avastamise korral (nt varem avaldatud töö) on korraldajatel õigus osavõtja tulemus tühistada ning väljastatud auhind tagasi nõuda.

ŽÜRII

• Žüriisse kuuluvad Miikael Jekimov, Eva Luts, Andri Riid, Mairi Laurik ja Ene Kallas.
• Žüriil puudub otsene ligipääs võistlusele laekuvatele töödele, need toimetab nendeni võistluse koordineerija Iris Jeletski.
• Žürii liikmed hindavad jutte iseseisvalt ning anonüümselt. Jutuvõistluse korraldajad vastutavad selle eest, et autorid jäävad saladuseks kuni võitjate väljakuulutamiseni.
• Vajadusel jagab žürii hinnatavad tööd mitmesse kategooriasse. Žüriil on õigus jätta mingis kategoorias auhind välja andmata ja anda välja eriauhind mõnes kategoorias.

AUTASUSTAMINE

• Võistluse auhinnafond on 1000 eurot.
• Jutuvõistluse võitjad kuulutatakse välja mais 2021 festivali Prima Vista raames Tartus.
• Autasustamisest teavitatakse avalikkust korraldajate kodulehe ning muude kanalite kaudu.
• Parimate lugude avaldamise eesõigus on kirjastusel Fantaasia. Kirjastus Fantaasia võib loobuda sellest eesõigusest kokkuleppel autoriga.

Täpsem info: e-mail eva.luts111@gmail.com

Ilmunud on Jack McDevitti romaan „Sõjaline talent“

Tuhandete aastate kaugusel tulevikus on inimkond asustanud meie galaktika ning kõik koolijütsidki teavad legendi Christopher Simist, harukordsest sõjalisest talendist, kes kaks sajandit varem päästis inimkonna vaenulike Ashiyyuri planeedilt pärit tulnukate rünnaku eest. Ta oli tähtedevahelise sõja kangelane, geniaalne strateeg ja taktik, kes kõige lootusetumal hetkel organiseeris killustunud inimkonna seas vastupanuliikumise ülekaaluka tulnukate laevastiku vastu ning nad geriljasõja taktikat kasutades tagasi lõi.

Nüüd aga avastab ajaloolane Alec Benedict ühest unustatud dokumendist infokillu, mis, juhul kui see tõele vastab, tähendab, et koolis õpetatav ajalugu Christopher Simist ja tema kangelastegudest on üks suur vale. Legendide udust ajaloolist tõde otsides ja korduvalt eluga riskides võtab Benedict ette reisi vaenulike tulnukate maailma südamesse, et maksku mis maksab avastada tõde inimkonna kõige armastatuma sõjakangelase kohta.

Jack McDevitt (1935) avaldas oma esimese ulmejutu küll alles 46-aastaselt, kuid tegi seejärel ülikiire spurdi: tema 24-st romaanist lausa pooled on jõudnud Nebula auhinna finalistide sekka ning üks selle preemia ka võitnud. Lisaks on tema kontos veel Locuste debüütromaani preemia ja John W. Campbelli mälestusauhind aasta parima ulmeromaani eest.

Heinrich Weinbergi romaan „Meeleheite valem“

Ilmunud on Heinrich Weinbergi romaan „Meeleheite valem“. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.

21. sajandil avastasid meie päikesesüsteemi end gewtakideks nimetavad inimesed. Esimene sõbralik kontakt lõppes katastroofiliselt nii maalastele kui gewtakidele. Maalased said aga enda käsutusse uued tehnoloogiad ja teadmised ja hakkasid innukalt uurima ja koloniseerima nii päikesesüsteemi kui lähimaid tähesüsteeme. Maa keskkonnaseisund halvenes, puhkesid sõjad ja paljud inimesed põgenesid kosmosesse.

Neljanda aastatuhande alguseks on olukord Maal rahunenud. Ent kosmos on lisaks kõigele muule täis igasugust veidrat inimeste unustatud kola.

„Meeleheite valem” võtab loo üles kohast, kus „Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist” lõppes. Dr Leathercord rebiti välja kolkamaailma ülikooli teadlaseelust, kui teda süüdistati oma naise mõrvas. Vangla asemel sattus ta hoopis palgasõdurite kosmoselaevale ning peadpööritavatesse seiklustesse, millesse on segatud nii gewtakid, tähtedevahelist liiklust kontrolliv Gild kui ÜRO. Ta leidis ja kaotas uue armastuse ja sattus lõpuks koos kaaslastega lõksu Gulagi-nimelisel planeedil.

Sealt tuleb iga hinna eest minema saada...