Manfred Kalmsteni jutukogu „Raske vihm“

Ilmunud on Manfred Kalmsteni jutukogu „Raske vihm“. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt Meelis Krošetskin.

Manfred Kalmsten sai ulmelugejate hulgas laiemalt tuntuks Eesti Ulmeühingu väljaantava auhinna Stalkeri võiduga 2018. aastal jutuga „Raske vihm“. Järgnes Stalkeri võit 2020. aastal jutuga „Lumemarjaveri“. See jutukogumik on autori debüütraamat, siin on nii fantaasia-, teadusliku fantastika kui õuduslugusid.

Jutukogu jutud: „Raske vihm“, „Kuuekandjad“, „Lumemarjaveri“, „Loheisand“, „Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus“, „Valitsusaeg I – Kroonitants“, „Valitsusaeg II – Kuningaringlus“, „Põgeneda rottidelinnast...“,  „Optimus – plekid paradiisil“, „Tundmatu surm“, „Murtud Süda“.

*

Trepp krigises, oli astumise all ligane ja alla jõudes nägi Sleiknir, et terve kelder oli üks mükokoloonia. Nii põrand, lagi kui ka seinad olid kaetud Sleikniri jaoks tundmatut liiki seentega, mis jalge all kummina vetrusid ning milles hõõgusid rohelist valgust heitvad seenekristallid. Keset seenevälja kõrgusid üksikud püramiidjad, hiiglaslike sipelgapesade sarnased seenekühmud, ülekülvatuna neist samadest rohelistest pärlikestest, mis ta taskulaterna valguse varjutasid.

George R. R. Martini romaan „Haviland Tufi reisid“

 

Ilmunud on George R. R. Martini romaan „Haviland Tufi reisid“. Selle tegevus toimub Tuhande Maailma tulevikuajaloos, nagu ka eesti lugejale juba tuttavate „Öölendajate“ ja „Valguse hääbumise“ sündmused.

Haviland Tuf on kassiarmastajast kosmosekaupmees, kelle kätte satub vana Maa Ökoloogilise Insenerikorpuse hiiglaslik kosmoselaev, mis on ehitatud planeetide ökosfääri mõjutamiseks ja kosmosesõdadeks. Tufi seiklused viivad ta ühest maailmast teise, kus igaühes tuleb tal lahendada mõni ökoloogiline probleem,paraku on ta mõnikord ka ise nende probleemide tekitaja. Väärtusliku laeva endalesoovijaid on muidugi ka hulganisti.

Tõlkijateks Jaana Talja, Triin Loide, Tatjana Peetersoo, Piret Frey ja Maria Reile. Sari: Orpheuse Raamatukogu. 400 lk.

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski romaan «Muinasjutt Troikast»

Ilmunud on Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski romaan «Muinasjutt Troikast». Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 324 lk.

«Muinasjutt Troikast» (Сказка о Тройке) on 1968. aastal ilmunud satiiriline ulmeromaan. Kuna ilmumise ajal arvati, et see kritiseerib nõukogude bürokraatiat, valitsust ja teaduskeskkonda, sattus teos tol ajal «mittesoovitatud raamatute» nimekirja.

Venemaal kultusteose staatust nautiv «Esmaspäev algab laupäeval» ja selle järg «Muinasjutt Troikast» on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlikud teosed, nende ainsa fantasysarjana on need teravalt satiirilised ja kohati absurdsed. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele erinevad mütoloogilised ja fantastilised tegelased.

Romaanist eksisteerib kaks varianti, mis erinevad tegelaste ja mõningate süžeeliinide poolest. Esimest versiooni peetakse romaani «Esmaspäev algab laupäeval» otseseks järjeks. Teise versiooni sündmustik toimub Võlukunsti Instituudi seni avastamata korrusel. Tavaliselt avaldatakse kaks versiooni «Muinasjutust Troika» üheskoos, üks Arkadi ja teine Borissi lemmikuna, nagu oleme ka siin teinud.

Brandon Sandersoni romaan „Taevasselend“

Ilmunud on Brandon Sandersoni romaan „Taevasselend“ („Skyward“). Tõlkinud Eva Luts. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.

Selles on toimunud tervet galaktikat hõlmav kosmoselahing, milles inimesed on lüüa saanud ja sunnitud pagema Detrituse-nimelisele planeedile. Seal peituvad nad koobastesse, kuhu jäävad lõksu terveteks inimpõlvedeks, samal ajal kui planeeti ründavad salapärased võõrad tähelaevad. Koobastes kasvab ka piloodi tütar Spensa, kelle isa kohta räägitakse, et ta on kunagi lahingust  põgenenud ja oma pere häbisse jätnud. Hoolimata kaaskodanike põlastusest püüab Spensa samuti piloodiks saada, et tulnukatega võidelda, teada saada, mis isaga juhtus, ja aidata inimkonnal püsima jääda.

Ilmunud on Andrei Beljanini „Musta Missa vandenõu"

Tõlkija Tatjana Peetersoo. Värsid tõlkinud Veiko Belials. Sari: Sündmuste Horisont. See on teine osa „Tsaar Gorohhi“ lugudest, kus nooruke miilits Nikita Ivašov tegutseb maailmas, mis meenutab üsna äratuntavalt vene muinasjutte. (Sattus ta sinna lihtsalt nii, et laskus ühel päeval kusagil külakeses keldrisse ja avastaski end hoopis mujalt...)

Sel korral näib alguses tegu olevat veidrate ja tühisena näivate vargustega – ladudest kaob must kangas. Ent nagu ikka, pole miski nii, nagu alguses paistab, ja jälle tuleb Nikital päästa terve tsaaririik, ja võib-olla kogu maailm. Ja seda peamiselt kohaliku miilitsaosakonna abil, mis koosneb talle abiliseks antud vägilasest Mitkast ja nõiast Baba Jagaast, kelle juurde on Nikita majutatud.

Seda raamatut, ja ka teisi Fantaasia raamatuid, saab osta, kirjutades meiliaadressil eva.luts111@gmail.com, kirjastuse hind 14 eur. Postikuluks lisan vaid ühe euro paki kohta. Viimasteks raamatuteks on George RR Martini „Valguse hääbumine“ 14 eur, „Orioni vöö“ 13 eur, Arthur C. Clarke’i „Kuutolmu varing“ 13 eur, „Asumi sõbrad“ 15 eur, „Täheaeg 19. Pilvede sultan“ 13 eur, Charles Strossi „Saturnuse lapsed“ 14 eur.

Charles Strossi romaan „Saturnuse lapsed“

Ilmunud on Charles Strossi romaan „Saturnuse lapsed“, sarjast Sündmuste Horisont. Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski, kaanepilt Scott Grimando.

Selle raamatu peategelane on Freya Nakamichi-47, kes on robot, konkubiin, erialaks 16. sajandi ungari rahvamuusika. Ta on ideaalne, täiuslik, aga saatuse julm nali on, et tema eesmärk muutus mõttetuks umbes 60 aastat enne ta aktiveerimist koos viimase inimese väljasuremisega. Mis aga ei takista kunagi inimeste poolt igale poole välja saadetud robotitel oma tegevust jätkamast... ja nii see tsivilisatsiooni rong kolinal edasi tossutabki.

Raamat on austusavaldus Robert. A. Heinleinile ja Isaac Asimovile.

Seda raamatut, ja ka teisi Fantaasia raamatuid, saab osta, kirjutades meiliaadressil eva.luts111@gmail.com, kirjastuse hind 14 eur. Postikuluks lisan vaid ühe euro. Lisaks on see ka müügil Rahva Raamatu ja Apollo veebipoes, esmaspäevast loodetavasti ka raamatupoodides kohapeal.

Müün soodsalt ka kõiki teisi Fantaasia raamatuid, viimasteks raamatuteks on George RR Martini „Valguse hääbumine“ 14 eur, „Orioni vöö“ 13 eur, Arthur C. Clarke’i „Kuutolmu varing“ 13 eur, „Asumi sõbrad“ 15 eur, „Täheaeg 19. Pilvede sultan“ 13 eur.

Ilmunud on «Täheaeg 19. Pilvede sultan», Veenuse erinumber 2

Koostaja Raul Sulbi.

Veenuse lugude teises teemanumbris on Veenust kujutatud maise põrguna, kus inimesel on võimatu ellu jääda ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist põhjalikult terraformida ehk maasarnastada. Pooled kogumiku lood on eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme tõlked, mis pakuvad väga erinevaid nägemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski õnnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida.

Almanahhi algupärandid:

1. Heinrich Weinberg «Igal pool on parem kui kusagil mujal»

2. Mann Loper «Mina olengi Veenuse amatsoon»

3. Reidar Andreson «Meduusi kroonikad: Veenus»

4. Siim Veskimees «Kuidas ahju kodu teha»

5. Miikael Jekimov «Õhupuudus»

Kogumiku tõlkelugudeks on:

1. Geoffrey A. Landis «Pilvede sultan» (2010), tõlkinud Piret Frey

2. Ian McDonald ««Botanica Veneris»: Rathangani krahvinna Ida kolmteist paberlõiget» (2015), tõlkinud Jay Skaidrins

3. Pamela Sargent «Unistus Veenusest» (2000), tõlkinud Martin Kirotar

Lisaks ilukirjandusele leiab mahukast kogumikust veel Raul Sulbi artikli «Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses» 2. ja viimase osa.

Kirjastuse hind 13 eur.