http://
Arthur Conan Doyle “Minu sõber mõrvar”
- Ilmunud eesti keeles: 2011
- Kirjastus: Fantaasia
- Lehekülgi: 30
- Žanr: krimi, draama
Olen väga-väga suur Doyle ja tema loomingu fänn, ning nähes, et eesti keeles on ilmunud tema loomingust midagi muud kui Sherlock Holmesi lood. Lugu on niivõrd lühike, et siin ei saa pikalt-laialt rääkida tegelastest ja sündmuste keeristest. Teen väga väga lühidalt.
Peategelasteks on vangla arst, kes ühel päeval saab külastada vangla ja kogu Austraalia tuntumat ja kurikuulsamat kurjategijat Meloneid. Arst on siin loo jutustajaks ja siin ei saa temast midagi rääkida. Kuid see-eest Meloneist on mida rääkida. Melone on pealtnäha üks mõrvar ja röövel, kes ei ole üldse elu väärt ning teda oleks pidanud juba ema kõhus ära tapma. Tema jõuk oli tapnud kümneid inimesi ja röövinud kümneid talusid. Keegi ei suutnud neis milleski süüdistada, sest kõik võimalikud tunnistajad lebasid läbilõigatud kõriga kaevupõhjas.
Jõugu annab üles jõugu juht. Miks ta seda tegi jääb suureks küsimuseks, kuid teoses sellele ei vastata. Küllap tahtis oma viimaseid päevi rahulikult vabaduses veeta või hakkas teda südametunnistus piinama, ei tea. Melone on vanglast väljunud inimese stereotüübi kehastus. Kõik vihkavad ja põlgavad teda, teda ei taheta usaldada, ning paistab imelikuna, kuid rahvas vihkab teda vist rohkem kambajõmmide reetmise eest, kui sooritatud kuritegude eest. Talle ei anta rahu ei Austraalias ega ka Euroopas. Kurjategija silt on juba küljes ja seda maha kraapida on väga raske.
Mulle meeldis loo ülesehitus ja ainukene peategelane, ning loo jutustamise viis, pole varem sellist kohanud, kuigi ei, olen küll, Sherlock Holmesis on samamoodi neid lugusid jutustatud. Mulle meeldis peaaegu kõik selles loos välja arvatud üks: No ei saa mahutada sellist lugu 25 leheküljele, see peaks palju pikem olema.
No comments:
Post a Comment