Isaac Asimov, "Kosmosehoovused"

Sari: Sündmuste horisont

Tõlkijad Ats Miller ja Ronald Lämm

Kaanepilt Siiri Kumari

Trantori impeerium on aastal 11000 üha laienemas, kontrollides peaaegu pooli asustatud maailmadest. Sõltumatu planeet Sark on vallutanud Florina planeedi ja kaubitseb selle suurima rikkuse, kullast kallima taimega, mida saab töödelda elastsemaks ja tugevamaks kui metall.

Ootamatult satub Florina külaelanike hulka mälu kaotanud mees Rik, kelle kohalik külavanem ühe talutüdruku hoolde usaldab. Pikkamööda hakkab Rikile meenuma mingi kohutav saladus, et kõik Florinal on määratud hukkuma, kui ta ei tegutse  – kuid saladuse üksikasjad meenuvad vaid järk-järgult, kui üldse... Selgub, et paljudele poliitilistele jõududele tema ja ta sõnum ei meeldi ning ta on sunnitud põgenema. Algab keeruline mäng sarklaste, florinalaste ja trantorlaste vahel, mille võtmeks on seesama maalane Rik.

Jim Butcheri „Tormirinne”, „Dresdeni toimikute" 1. raamat

Ilmunud on Jim Butcheri „Tormirinne”, „Dresdeni toimikute" 1. raamat. Sari: Sündmuste horisont. Tõlkija Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin.
Harry Dresden on võlur, kes aitab Chicago Politseiametit juhtumitega, mis ületavad inimvõimete ja inimkujutlusvõime piire. Sest vahel juhtub igapäevaelus kummalisi ja maagilisi asju, mille keskel inimesel sugugi hästi ei lähe. Kui politsei Dresdeni kohutava topeltmõrva puhul appi kutsub, aitab ta neid alguses raha pärast, sest võlurid on ju vaesed, kuid asi läheb kiiresti isiklikuks.
„Minu nimi on Harry Blackstone Copperfield Dresden. Võite seda nõidumiseks kasutada, kui riskite. Olen võlur. Käin tööl ühes kontoris Chicago kesklinnas. Enda teada olen riigi ainus avalikult praktiseeriv võlur. Leiate mu telefoniraamatu kollastelt lehekülgedelt alajaotusest „Võlurid”. Uskuge või mitte, olen seal ainus. Mu reklaam näeb välja nii:
HARRY DRESDEN – VÕLUR.
Kadunud asjade leidmine. Paranormaalsed uuringud.
Konsulteerimine. Nõustamine. Mõistlikud hinnad.
Armujooke, tühjaks mitte saavaid rahakotte, pidusid ega muid lõbustusi ei pakuta.
Te üllatuksite, kuuldes, kui paljud inimesed helistavad mulle ainult selleks, et küsida, kas mõtlen seda tõsiselt. Aga kui oleksite näinud selliseid asju nagu mina, kui teaksite pooltki sellest, mida mina tean, siis te ei kahtleks põrmugi selles, et ma mõtlen seda tõsiselt.“

Megan Whalen Turner, "Attolia kuninganna"

Ilmunud on teine raamat "Kuninganna Varga" sarjast, Megan Whalen Turneri "Attolia kuninganna". Kaanepilt Meelis Krošetskin. 

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate eesmärkidega.

Lugedes ei saa jätta hämmastumata, kuivõrd lihtne on rahvaid ja inimesi omavahel tülli ajada – ja tülitsejad unustavad sageli endalt küsimata, kellele need tülid kasuks tulevad, kas neile endile või hoopis kellelegi kolmandale, kes osavalt end varju hoiab. Võtmetegelane on jälle Eddise kuninganna varas Eugenides. Lisaks saame heita pilgu ühe äärmiselt huvitava valitseja hingeellu, kes võtab vastu väga raskeid otsuseid, mille järgi võib teda näiteks türanniks, barbariks või julmuriks nimetada, ometi on aga lähemal vaatlemisel tema otsused vähemalt hästi põhjendatud, kuigi mitte alati õiged.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.

Brian W. Aldissi romaan «Peatumata»

Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Brian W. Aldissi romaan «Peatumata». Tõlkinud Maria Reile. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

«Peatumata» on omamoodi silmade avanemise lugu. Raamatu peategelane, jahimees Roy Complain kuulub leitnant Greene’i rändsuguharru, mis elab primitiivset elu, milles teadmised ja uudishimu on taunitavad. Grupp suguharu liikmeid suundub hõimupreester Marapperi juhtimisel, kes usub, et nende elupaigaks on hiiglaslik kosmoselaev, ekspeditsioonile keelatud territooriumile taimedesse kasvanud koridoride labürinti, kus kohtutakse teiste, erineval arengutasemel suguharudega. Aldissilt on varem eesti keeles ilmunud lühiproosa paremik «Kontramorfoos» 2004. aastal.

Clifford D. Simaki "Jumalate valik"

Tere! Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Clifford D. Simaki "Jumalate valik", tõlkinud Jaana Talja. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

Romaani «Jumalate valik» (A Choice of Gods; 1971) peetakse ulmekirjanduse suurmeistri Clifford D. Simaki (1904–1988) loomingu paremikku kuuluvaks, kõrvuti teostega «Linn», «Härjapõlvlaste kaitseala» ja «Vahejaam». Romaanis kohtume Maale naasva inimkonnaga, kellega seisavad silmitsi omal ajal planeedile truuks jäänud telepaatiavõime omandanud inimesed – grupp indiaanlasi ja perekond Whitney. Tegutsevad ka kaks robotite kogukonda, ühed neist peavad kristlikku misjonit ja teised konstrueerivad salapärast superaju.

Ilmunud on "Me armastame Maad 2: Viimane laev"

Me armastame Maad 2. Viimane laev
Vene ulme antoloogia
Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials
Sari: Sündmuste horisont

Kui kogumiku esimene köide koondas peamiselt lahkumiste ja saabumiste, hüvastijättude ja kohtumiste, valusate otsuste ja inimeseks olemise temaatikat ning oli kantud armastusest Maa vastu, siis teine köide on pisut süngemates toonides. Jah, ka siin on lahkumised ja saabumised, ka siin igatsetakse Maad, aga siin on rohkem surma – nii ennastohverdavat ja mõttetut, kui vägivaldset (ja lõpuks sama mõttetut). Kui antoloogia alguses (50.–60. aastad) on lood kantud kroonulikust entusiasmist, paatoslikust eneseohverdamisest,  siis lõpuosas (21. sajand – nullindad ja kümnendad) näeme juba tegelasi, kes on isekad, küünilised, valmis isegi reetma ja tapma – ning seda samuti armastusest Maa vastu.

Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud, mõtles ta. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal…

Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid“ lõpuridadel . Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes.

Kogumiku lood:
Georgi Gurevitš. Lohe Infra (1958)
Valentina Žuravljova. Astronaut (1960)
Valentina Žuravljova. „Kotkapoeg“ ei naase (1961)
Ilja Varšavski. Otsusta ometi, piloot! (1965)
Dmitri Bilenkin. Tema Marss (1971)
Olga Larionova. Päike jõuab Veevalajasse (1981)
Sergei Kazmenko. Viimane laev (1982, avaldatud võrgus 2014) 
Kir Bulõtšov. Kolmteist aastat teel (1984) 
Mihhail Puhhov. Üles visatud (1990) 
Boriss Rudenko. Limaan (2005) 
Vladimir Iljin. Kaugkosmose seadus (2007)
Aleksandr Zolotko. Eluskala kaugete vahemaade taha transportimise spetsiifika (2012)

Jana Lepiku luulekogu "Katkendeid"

Jana Lepik

Katkendeid

Luulekogu

Jana Lepiku luule räägib silmapiirita väljadest, esimese lume nukrast langemisest ja hingedest, mis purjetavad Põhja-Jäämerel jäätükkidel. Ja kohvritäiest päikesest ning merest, mida igaüks võiks tema luulest kaasa võtta.

Kohvritäie merd

tahaks kaasa võtta

ka koju,

et meremüha summutaks

mu kõrvus

raske aja tolmu.

Kohvritäie päikest

tahaks kaasa võtta

ka koju,

siis lilled rõõmustaks

ja rõõmustaks

kõik olnu.

Ma olen olemas,

siis öelda saaks

ja naeratada –

olgu!