Ilmunud ja müügil on kogumik "Täheaeg 15: Ajavärav"

Kogumikus on eesti autoritelt:

Miikael Jekimovi verine lugu kosmosepiraatidest, «Tormiga saabub ka veritasu», Mairi Lauriku kaugtuleviku teaduslik fantastika «Surf ajalainetel», Veiko Belialsi ja J. J. Metsavana ühes Strugatskite maailmas toimuv lugu «Neli kohta peale koma», Mann Loperi aurupungilik alternatiivajalugu 1905. aasta revolutsioonist Eestis - «1905», Tamur Kusnetsi lõbusas laadis esimese kontakti lugu «Ootamatu jahisaak», Armin Kõomägi düstoopse tuleviku-Eesti virtuaalreaalsuse jutt «Punamütsike», Jaagup Mahkra stiilipuhas mõõga ja maagia lugu «Umgolla mustad maagid».

Täheaja numbri tõlkeosa tutvustab ulmeklassikut C. L. Moore’i (1911–1987). Tema tegelast Loodekaare Smithi peetakse üheks Han Solo tegelaskuju inspireerijaks (lugu «Shambleau»). Joiry Jirel on mõõga ja maagia kirjanduse ilmselt esimene naissoost mõõgakeerutaja (lugu «Jirel ja maagia»). Lugu «Ajavärav» räägib väljaspool aega ja ruumi paiknevast olendist, kes armastab koguda maailmast tema jaoks huvitavaid elusolendeid ja asju, paigutades neid siis oma isiklikku muuseumi. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbi ülevaateartikli C. L. Moore’i elust ja loomingust.

 

 

Uus silmapaistev tulija eesti ulmes - Heinrich Weinberg

Ilmunud ja müügil on Heinrich Weinbergi kogumik "Pimesi hüpates", sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt: Markus Härma.

Heinrich Weinberg on eesti ulmes üks viimase aja silmapaistvamaid tulijaid, kes kirjutab puhast teaduslikku fantastikat, tehes seda väga lahtise sule ja loomupärase jutuvestjatalendiga.

Kogumiku "Pimesi hüpates" jutud on omavahel seotud tegevusmaailma kaudu, milles inimkond on juhuse tahtel sattunud kontakti teisest tähesüsteemist pärit tsivilisatsiooniga. Kogumiku nimiloos vaadeldakse selle kontakti vahetuid tagajärgi: inimkond saavutab tehnoloogilise edasihüppe, mis muudab võimalikuks tähtedevahelised lennud. Kõigi üllatuseks on "tulnukad" tähtedelt üllatavalt sarnased inimestega Maal. Ja peagi otsustavad nad pärast lühikest kokkupuudet katkestada maalastega igasugused kontaktid.

Järgnevates lugudes saab pilku heita sündmustele, mis sellele esimesele kontaktile järgnevad – kuidas inimkond Maal ja Päikesesüsteemis toimetab, kuidas püütakse päästa siinset ökosüsteemi hävingust, milleni viivad sellel rindel läbikukkumised, mis toimub kaugemas tulevikus, kui on rajatud juba terve hulk kolooniaid teistes tähesüsteemides. Olulisel kohal on uue ja tundmatu avastamine, vead, mida selle käigus tehakse. Need on lood inimestest ja nende suhetest üksteise ja võõraga.

Kogumiku jutud: "Pimesi hüpates", "Kadunud ja leitud", "Nurgatagune reisibüroo", "Kui udu hajub", "Kasutusvalmis", "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?", "Vihma seitse nime".

Robert Silverberg, "Tähehiiglaste orjad"

Ilmunud ja müügil on Robert Silverbergi kogumik "Tähehiiglaste orjad", Valitud teosed 1. Kogumik sisaldab ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi üheksa hoogsat seikluslugu Maa kaugtulevikust ja võõrastelt eksootilistelt planeetidelt, džunglitest ja veemaailmadest, tulnukaju hämaratest varjusoppidest ja kolkaplaneetide salakaubavedajate karmist maailmast.

Robert Silverberg: "Pean kohe alguses üles tunnistama, et te ei leia neist lugudest kuigi palju poeetiliselt kauneid visioone, luulelist proosat või sügavaid sissevaateid tegelaste karaktereisse. Samuti ei ütle need lood midagi inimeseks olemise kohta. Need lood on pärit mu karjääri algusajast ning on suuremas osas otsekohesed seikluslood, mis said kirjutatud osalt lõbu, osalt raha pärast. /.../ Ja siin nad nüüd jällegi on, need kadunud ajastu artefaktid, üheksa varajast lugu, mis on toodud uue sajandi kõhedakstegevalt ereda valguse kätte, sajandi, mis oli nende lugude kirjutamise ajal alles kauge tulevik." 

Koostajaks Raul Sulbi.

Siim Veskimehe romaan "Asunduste öö"

Ilmunud ja müügil on Siim Veskimehe romaan "Asunduste öö", sari: Sündmuste horisont. See raamat on paljus mõtteline järg Isaac Asimovi Roboti-tetraloogiale, kuid lehekülgedel seavad end julgelt sisse ka hoopis teistest lugudest tuntud motiivid; kummatigi on need vaid taustaks. "Asunduste öö" annab ühe võimaliku vaatenurga küsimusele, mis võib inimkonnaga juhtuda, kui kontrolli alt väljuvad nn nullinda seadusega robotid - kui neid ei piira robootika seadused, kui need on võimelised mistahes õudusteks, leides oma robotliku loogikaga, et teenivad inimkonda.

Liiga palju juhtub asju, mida ei peaks juhtuma. Mõnegi ajalooperioodi tõenäosus on muljetavaldavad neli tuhandikku. Keegi paneb kokku ekspertgrupi, et fenomenis selgust saada ja võimalusel kõik õigeks muuta. Kellelegi aga see üldse ei meeldi ja ekspertgrupi read hakkavad hõrenema. Vahimees satub seiklusse pooleldi vastu tahtmist ja ühel hetkel on tema peamine mure ellu jääda. Paraku ei saa ta vaid iseendale mõelda.

Mann Loperi fantaasiaromaan "Kellest luuakse laule"

Ilmunud ja müügil on Mann Loperi fantaasiaromaan "Kellest luuakse laule", mis jõudis Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitute hulka. Ajatus loos aimub eeposlikke eeskujusid, selle fantaasiaohtrates keerdkäikudes kohtuvad nii germaani kui ka vanapõhja mütoloogia, samuraide filosoofia, keldi maagia kui ka erinevatest kangelaslauludest tuttavad motiivid.

Nelja peategelase arengulood hargnevad nende riiki tabanud vapustuste taustal. Mägist saareriiki haarab kaos, kui vana keiser troonipärijat määramata sureb. Olukorda raskendab sissetung ülemere asuvast sõjakast impeeriumist. Neli peategelast, neli maagiliste võimetega noorukit, asuvad teele, et leida kuningriiki ähvardava vaenlase vastu salarelv.

Tea Lall, "Ära armasta mind enam"

Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos „Ära armasta mind enam“ on aktuaalse teemapüstitusega nüüdisaegsest Eesti elust kõnelev romaan, milles kolme teismelise pilgu läbi kajastuvad tänased pereprobleemid: ajal, mil isad-emad lähevad Soome tööle ja perekonnad lagunevad, jäävad lapsed üksinda ning on sunnitud vara täiskasvanuks saama.

Raamatus kirjeldatakse kolme sõbra, klassikaaslase elu, kelle vanemad on elu hammasrataste vahele
jäänud. Nad püüavad üksteist toetada ja sõpradele abiks olla, üritades ema sotsiaaltöötaja tulekuks kaineks turgutada või põgenedes kodust oma lemmikpaika, mahajäetud üksildasse hoonesse, kust nad leiavad ühe kummalise kirja.

Tea Lall on avaldanud romaani „Katki“, mis sai Tänapäeva romaanivõistlusel kolmanda koha, jutte kogumikus „Tuumahiid“ ja veebiajakirjas Reaktor.

Mairi Lauriku ulmeromaan "Süsteem"

Ilmunud on postapokalüptiline ulmeromaan „Süsteem“, autoriks Mairi Laurik. See on Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel äramärgitud teos, mille peamised tegevusliinid hargnevad kauges tulevikus Tartus ja Emajõe luhtadel.

Meie lähitulevikus haarab planeeti kaos, mille tulemusena seisab inimkond silmitsi tõsiasjaga, et oleme suure tõenäosusega liigina välja suremas või kiiritussaaste tõttu muteerumas. On vaja julgeid ja geniaalseid inimesi, et vastu võtta raskeid otsuseid, mis võivad meid päästa. Kasutades kaasaegse teaduse kõiki võimalusi, luuakse arvutiprogramm, mille abil otsitakse kõige eluvõimelisemaid geenikombinatsioone.

Samas näeb programmeerija Ray Domen planeeritavas programmis ohtu ja kirjutab koodi mõned lõksud, mis peaksid vajadusel aktiveeruma ja aitama programmist loobuda. Kahjuks ei suuda ta siiski ette näha, kuidas tema poolt loodud programmist loobumise viis kauges tulevikus ühe noore naise elu väga keeruliseks muudab.