Tea Lall, "Ära armasta mind enam"

Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos „Ära armasta mind enam“ on aktuaalse teemapüstitusega nüüdisaegsest Eesti elust kõnelev romaan, milles kolme teismelise pilgu läbi kajastuvad tänased pereprobleemid: ajal, mil isad-emad lähevad Soome tööle ja perekonnad lagunevad, jäävad lapsed üksinda ning on sunnitud vara täiskasvanuks saama.

Raamatus kirjeldatakse kolme sõbra, klassikaaslase elu, kelle vanemad on elu hammasrataste vahele
jäänud. Nad püüavad üksteist toetada ja sõpradele abiks olla, üritades ema sotsiaaltöötaja tulekuks kaineks turgutada või põgenedes kodust oma lemmikpaika, mahajäetud üksildasse hoonesse, kust nad leiavad ühe kummalise kirja.

Tea Lall on avaldanud romaani „Katki“, mis sai Tänapäeva romaanivõistlusel kolmanda koha, jutte kogumikus „Tuumahiid“ ja veebiajakirjas Reaktor.

Mairi Lauriku ulmeromaan "Süsteem"

Ilmunud on postapokalüptiline ulmeromaan „Süsteem“, autoriks Mairi Laurik. See on Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel äramärgitud teos, mille peamised tegevusliinid hargnevad kauges tulevikus Tartus ja Emajõe luhtadel.

Meie lähitulevikus haarab planeeti kaos, mille tulemusena seisab inimkond silmitsi tõsiasjaga, et oleme suure tõenäosusega liigina välja suremas või kiiritussaaste tõttu muteerumas. On vaja julgeid ja geniaalseid inimesi, et vastu võtta raskeid otsuseid, mis võivad meid päästa. Kasutades kaasaegse teaduse kõiki võimalusi, luuakse arvutiprogramm, mille abil otsitakse kõige eluvõimelisemaid geenikombinatsioone.

Samas näeb programmeerija Ray Domen planeeritavas programmis ohtu ja kirjutab koodi mõned lõksud, mis peaksid vajadusel aktiveeruma ja aitama programmist loobuda. Kahjuks ei suuda ta siiski ette näha, kuidas tema poolt loodud programmist loobumise viis kauges tulevikus ühe noore naise elu väga keeruliseks muudab.

Margus Oopkaubi näidendikogumik "Heldur ja naised"

Margus Oopkaubi kogumiku "Heldur ja naised" lühinäidendid pakuvad vaheldust argimuredele, toovad naeratuse näole ja parandavad tuju. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus võtmes armumuresid. Armastada ja armastatud olla on alati õnn. Kuid selle õnne eest tuleb võidelda. Just seda teevad neis näidendites kolm naist. Võitlevad armastuse eest vahendeid valimata. Nad satuvad naljakatesse situatsioonidesse, mille lahendab lõpuks absurdselt armastatu Heldur. Need näidendid ei ole mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.

"Kettmõõgaga mõõdetud Maa"

Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana "Kettmõõgaga mõõdetud Maa" on kolmas Ippoliti-sarja liigituv teos. Maa on võõrelu haardes. Säilinud on vaid väike lapike, kus osutatakse vastupanu. Veel on inimesi, kes teevad kõik, mis nende võimuses, et inimkonna koduplaneet jääks neile alles. See lapike on Eesti. Need inimesed on eestlased.

Robert A. Heinlein, "Taeva orvud"

Ameerika ulmeklassiku kuues eestikeelne raamat on ilmselt teaduslik-fantastilise žanri kuulsaim põlvkonnalaeva lugu, mis on inspireerinud kümneid hilisemaid katsetajaid. See aastasadu kuhugi teel oleva hiiglasliku kosmoselaeva lugu, mille reisijad on unustanud oma kaugete esivanemate poolt põlvkondi tagasi alustatud reisi eesmärgi, pole kirjutamisest möödunud aastakümnete jooksul peaaegu üldse vananenud ning mõjub karge ja otsekohese teosena, nagu ühele Kuldajastu klassikalisele tekstile kohane.

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski "Marslaste teine sissetung"

See lühiromaan on küll vormilt satiiriline, kuid järele mõeldes tundub, et Vennad pole jubedamat teost kirjutanudki. Teataval määral ulmeklassik H. G. Wellsi "Maailmade sõjast" inspireeritud raamatu tegevus toimub meie koduplaneedi ühes tundmatus riigis ja tundmatus linnas, mille vallutavad marslased.

Autorid lahkavad taas oma lemmikteemat - inimeseks olemist. Lugu mõjub hirmutavalt aktuaalsena ning muutub iga aastaga üha aktuaalsemaks. Kas inimkonnal tervikuna saab olla eesmärki ja mõtet? Või kas au, eneseväärikus ja uhkus võivad laieneda üksikisikult tervele inimkonnale? Ja kas väikekodanliku heaolu nimel võib kõigest sellest loobuda? Ja kas me selle järel jääme veel inimesteks?

Tõlkija Linda Rajand, toimetanud Veiko Belials ja Eva Luts.

John Scalzi "Tondibrigaadid"

See on järg autorile ülemaailmse kuulsuse toonud teosele "Vanamehe sõda", mis ilmus Sündmuste horisondi sarjas 2013. aastal. Kolm rassi, kellega inimkond on pidevalt vaenujalal olnud, ühinevad inimkonna vastu. Neid aitab reeturist inimene, väljapaistev teadlane Charles Boutin, kes inimkonna nõrkusi hästi tunneb. Lisaks küsimustele, kus ta viibib ja kuidas teda tabada, tekib ka küsimus, miks ta seda teeb. Märulispetsialisti John Scalzi raamatus leidub ka seekord suurepäraseid võitlusstseene.
*
Koobas täitus tolmu ja siis valgusega, kui sein läbi murti ja relvadega olevused sealt sisse valgusid. Üks neist märkas Cainenit ja haugatas; mitu valguskiirt ristus temal. Cainen ei mõelnud mitte esimest korda, et füüsilises mõttes pole evolutsioon neile olenditele küll ühtki teenet teinud. See aga muutis nad agressiivseks ja ohtlikuks ja neid oli neetult raske planeedi pinnalt minema kraapida. Ühesõnaga - probleemiks. Cainen vaatas otse olendi optilistesse sisenditesse. "Kuradi inimesed," ütles ta.

Tõlkinud Ats Miller, sari: Sündmuste horisont.