Laupäeval selgusid selle aasta "Stalkerite" võitjad. Eesti Ulmeühingu aastaauhind “Stalker” on kirjandusauhind, mida antakse välja üks kord aastas lugejahääletuse tulemuste põhjal ulmežanri kuuluva kirjandusteose eest.

Parima tõlkeromaani "Stalkeri" sai Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski "Hääbuv linn", tõlkija Veiko Belials, välja andnud kirjastus Fantaasia.

Lisaks tunnustati "Stalkeritega" kogumikkudes "Täheaeg" ilmunud teoseid: parimaks eesti autori lühijutuks tunnistati Veiko Belialsi "Seal, kus voolab valgus"; parimaks tõlkelühijutuks Eva Lutsu tõlgitud Ursula K. Le Guini "Nimede seadus"; parimaks eesti autori lühiromaaniks või jutustuseks Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana "Kaelani vaakumis".

Parima tõlkeromaani või -jutustuse kategoorias sai "Stalkeri" Tatjana Peetersoo tõlgitud George R. R. Martini "Öölendajad, ilmunud sarjas Orpheuse Raamatukogu.

Parima kogumiku "Stalker" läks jagamisele, sama palju hääli said Maniakkide Tänava, J. J. Metsavana ja Jaagup Mahkra "Saladuslik tsaar" ja Orpheuse Raamatukogu sarjas ilmunud Alastair Reynoldsi "Suur Marsi müür", tõlkijaks Iris-Barbara Jeletski.

Parima eesti autori romaani Stalkeri sai Tiit Tarlapi "Lõhestusjoon", väljaandjaks kirjastus Varrak.

Sündmuste horisondi sarjas on ilmunud Veiko Belialsi jutukogu "Kogu maailma valgus". Veiko Belialsi nimi ei vaja tutvustamist - ulmet on ta avaldanud muljetavaldavad 20 aastat. Kummatigi on viimasest raamatust möödas seitse aastat ja seda tühikut täidabki käesolev kogu, kuhu koondatud uusi jutte võib üldiselt liigitada teaduslikuks fantastikaks.

Kogumiku lood on väga eripalgelised, Belials mängib vormi ja sisuga - kõrvuti Ray Bradbury stiilis hõllandustega on nii küber- kui tuumapunki; viimast saab lugeda vaid muigega suunurgas. On suurepäraselt teostatud kummardusi suurtele meistritele ja tuttavate narratiivide omanäolist läbikirjutust.

Belials on arvatavasti Eestis kõige rohkem teiste ulmeautoritega koos kirjutanud ja nii on ka selles raamatus J. J. Metsavanaga kahasse kirjutatud kosmoseseiklused, kus tabatud külma sõja aegset nõukogudepoolset meeleolu.

Veiko Belials on lubanud, et ta järgmine kogu sisaldab fantaasia- ja ülejärgmine õudusjutte.

Seda raamatut saab osta ka posti teel, ostusoovist anda teada meiliaadressil fan@uninet.ee.

Charles Stross Tallinnas.

http://www.youtube.com/watch?v=1fOWfcz8kQM

Katkend Maniakkide Tänava romaanist "Mehitamata inimesed".

http://www.epl.ee/news/kultuur/raamatukatkend-maniakkide-tanav-mehitamata-inimesed.d?id=66368356

Ilmunud on Sally Koslow raamat "Looderdades täiskasvanuks", kus ajakirjanikust ja kirjanikust autor, kes on ka kahe täiskasvanud poja ema, jagab oma mõtteid ja tähelepanekuid noorte rännakutest enne iseseisvaks saamist - miks sellega võib nii kaua minna?

Tagantjärele tarkusega näevad paljud tänapäeva vanemad oma lapsi pärast kooli lõpetamist segadusse sattumas ja ringi ekslemas. Nad on ehk püüdnud säästa oma lapsi ebamugavustest, ebaõnnest ja võitlusest, ja julgustanud improvisatsiooni, arutades nendega iga nende valikut. Ehk on nad juhatanud neile kätte väärtuslikke teeotsi, sest nad on veendunud, et nende tütar on järgmine Ema Teresa, mitte lihtsalt tüdruk, kellele meeldivad armastusfilmid. Kuid paljude vanemate jaoks on ootamatu, et ringiuitamised kestavad aastaid. Pole ime, et nad on mures ja segaduses, nagu ka paljud nende lapsed, kes arvavad, et neil on palju aega, aga tööturul läbilöömise võimalused on noortel erakordselt halvad.

"Looderdades täiskasvanuks" on raamat nii vanematele kui nende täiskasvanud lastele. Kui te olete ekslev noor täiskasvanu, siis loete seda raamatut ja saate teada, et te pole üksi. Kui olete vanem, siis saate teada, kui palju saatusekaaslasi teil on. Autor ütleb, et selle raamatu jaoks materjali kogudes hakkas ta kahtlema paljudes oma arvamustes noorte täiskasvanute ja nende vanemate kohta. "Kutsun teid oma raamatut lugema ja kui olete lõpetanud, oma mõtetest teada andma. Alustagem üldrahvalikku arutelu," soovib ta.

Siim Veskimees

Lõputu juuni

 

Ühel päeval langevad Maale sajad hiigeltünnid, mille sees pidevalt avatud täheväravad elamiskõlblikele planeetidele. Ammu kadunud tsivilisatsioon tulistab neid Marsilt välja ja lähikosmoses hõljub neid kokku kümneid tuhandeid. Me ei saa kahelda, et kusagil on keegi meist mõõtmatult võimekam. Meile anti vihje - on aeg minna.

 

Mida teevad eestlased (ja teised rahvad muidugi ka), kui uksed minekuks on lahti? Kas – nagu üks tegelane irooniliselt märgib – viimane, kes lahkub Maalt, tühjendab külmiku ja kustutab tuled?

 

Sari: Sündmuste horisont

http://lihtsaltise.blogspot.com/2010/01/charles-stross-acceleranto.html

Huvitavaid mõtteid Charles Strossi "Accelerandost".