Jutuvõistluse tulemused

Kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu jutuvõistlusele tulemused.

Jutuvõistlusele laekus 79 tööd ja võitja sai kokku 48 punkti, see tähendab kolmelt žürii liikmelt maksimumpunktid ja ülejäänud kahelt ka päris kõrged kohad. Tahaksime tunnustada kõiki osavõtnuid, sest tase oli üks tugevamaid jutuvõistluse ajaloos. Esikümme läheb avaldamisele kogumikus Täheaeg. Jutuvõistluse esikümme on niisugune:

1. koht „Ortoni isevärki avantüür“, Miikael Jekimov
2. koht „Riisirahvas“, Jaagup Mahkra
3.-4. koht „Libakass“, Jana Raidma
3.-4. koht „Siis kui nad tulid“, Kadri Umbleja
5. koht „Käilakuju“, Kell Rajasalu
6. koht „Sümpaatia“, Kaido Tiigisoon
7. koht „Esimene port“, Piret Frey
8.-9. koht „Lumemarjaveri“, Manfred Kalmsten
8.-9. koht „Riia keisririigi allakäik ja langus“, Toomas Krips
10. koht „Apollo 18“, Meelis Ivanov

Robert A. Heinleini romaan «Topeltstaar»

Ilmunud on Robert A. Heinleini romaan «Topeltstaar», tõlkinud Tatjana Peetersoo, kaanepilt Meelis Krošetskin. «Topeltstaar» räägib loo töötust näitlejast Lorenzo Smythe’ist, kes palgatakse kehastama populaarset opositsioonipoliitikut John Joseph Bonfortet. Oponendid on Bonforte röövinud ning Smythe peab eelolevaid valimisi silmas pidades hakkama tema teisiku rollis kaitsma poliitiku vaateid, mis on tema enda jaoks vastumeelsed. Lorenzo Smythe’i loetakse üheks Heinleini loomingu enim õnnestunud ja realistlikumaks karakteriks. «Topeltstaar» räägib loo sellest, kuidas vastanduvad näitleja ja poliitik, kuidas staarnäitlejast saab tähtpoliitik. 

Steven Brust, "Draakon"

Ilmunud ja müügil on Steven Brusti romaan „Draakon“, Vlad Taltose seiklused. Tõlkinud Eva Luts. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont.
Allasurutud rahva, idalaste hulka kuuluv palgamõrvar Vlad Taltos on otsustanud oma vallutajaviha suunata oma ametisse, kuid ootamatult on ta vallutajate hulgast mõned eriti mõjuvõimsad sõbrad leidnud. Need varustavad teda ka selliste vaenlastega, kellest jagusaamiseks on ta sunnitud sõjakäigule minema. Kaaslaseks on tal lohesarnane sõber Loiosh, kellega ta mõtteis vestelda suudab ja kellel on alati mingi ninatark arvamus, kuid kes teda kunagi hätta ei jäta. Ajaliselt järgnevad „Draakoni“ sündmused peamiselt romaani „Taltos“ sündmustele.
Fantaasia raamatuid saab osta ka otse kirjastusest, kirjutada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com või saata Eva Luts'ule sõnum Facebooki. "Draakoni" kirjastuse hind on 13 eur.

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli jutukogu «Takerdunud maa»

Kogumiku «Takerdunud maa» (The Tangled Lands; 2018) tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida. Iga kord, kui keegi midagi nõiub, paneb see kasvama väga ebameeldiva taime, okasväädi, mille torge võib inimese magama panna nii, et ta sellest enam ei ärka. See taim on juba vallutanud suure osa maailmast, mida nad tunnevad, põhjustades suurt põgenike voolu Khaimi linna, mida siiani on õnnestunud okasväädi eest kaitsta. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste ja eriti tervendamise jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda, aga kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega.

Kogumiku lood: Paolo Bacigalupi, «Alkeemik»; Tobias S. Buckell, «Hukkajanna»; Paolo Bacigalupi, «Khaimi lapsed»; Tobias S. Buckell, «Sepa tütar».Tõlkinud Martin Kirotar, Maria Reile, Andreas Ardus, Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Orpheuse Raamatukogu.

Eesti keeles on seni ilmunud kolm Paolo Bacigalupi (1972) lugu, millest kaks on Stalkeri võitnud. Auhindu on ta saanud rohkelt teisigi, torgates silma selle poolest, et tema saadud auhindade hulk on avaldatud teoste hulgaga võrreldes ebatavaliselt suur. Ta romaan «The Windup Girl» sai Hugo, Nebula, Locuse jt auhindu, mitmed ta jutud on saanud erinevaid auhindu ja nominatsioone. Tema sõber Tobias S. Buckell (1979) on 2000. aastal debüteerinud ulmekirjanik, kelle kontos on tänaseks kaheksa romaani ja üle 70 lühiproosapala. Lisaks fantaasiamaailmade kujutamisele on ta kirjutanud videomängude romaniseeringuid, kosmose- ja planeediseiklusi ning ökothrillereid ja kliimakatastroofilugusid.

Hirmu ja õuduse jutud II. Üleloomuliku kirjanduse antoloogia

Inglise keelest tõlkinud Andreas Ardus, Piret Frey, Juhan Habicht, Kristi Kartašev, Priit Kenkmann, Marja Liidja, Kati Metsaots, Maria Reile, Külli Seppa ja Jaana Talja

Koostaja Raul Sulbi

Kaanepilt Meelis Krošetskin

«Hirmu ja õuduse jutud II» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest. Seeria peamiseks eesmärgiks on taasluua 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse üleloomuliku õuduse tunnetust, atmosfääri ja laadi, mis ei pea iga hinna eest ja alati lugejas jubedusvärinaid tekitama, üleloomuliku teksti eesmärk võib vabalt olla täidetud, kui see lugejas mingi kummalise, teistsuguse, ebamaise või võõra ja rahutukstegeva tunde esile kutsub.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, «Redonda kuninga» M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik «Usheri maja»-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Kõige krooniks tutvustame eesti lugejatele veel Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Sisukord:

Raul Sulbi. Hirm ja õudus minevikus ja tänapäeval

Joseph Payne Brennan. CHILTONI LOSSI SALAKAMBER (The Horror at Chilton Castle).
Inglise keelest tõlkinud Kati Metsaots

William Hope Hodgson. KOLETISE VÄRAV (The Gateway of the Monster).
Inglise keelest tõlkinud Kristi Kartašev

Barry Pain. EBASURNU (The Undying Thing).
Inglise keelest tõlkinud Andreas Ardus

R. H. Benson. ISA MACCLESFIELDI LUGU (Father Macclesfield’s Tale).
Inglise keelest tõlkinud Külli Seppa

Edith Wharton. HILJEM (Afterward).
Inglise keelest tõlkinud Jaana Talja

E. G. Swain. PEIDUPAIK (The Place of Safety).
Inglise keelest tõlkinud Maria Reile

Arthur T. Quiller-Couch. ÕUDUS TREPIL (The Horror on the Stair).
Inglise keelest tõlkinud Andreas Ardus

Arthur Gray. IGAVENE KLUBI (The Everlasting Club).
Inglise keelest tõlkinud Priit Kenkmann

Krahv Stanislaus Eric Stenbock. TEINE POOL. BRETOONI LEGEND (The Other Side: A Breton Legend).
Inglise keelest tõlkinud Piret Frey

A. C. Benson. SULETUD AKEN (The Closed Window).
Inglise keelest tõlkinud Maria Reile

H. B. Marriott Watson. SOODEEMON (The Devil of the Marsh).
Inglise keelest tõlkinud Maria Reile

Sir Hugh Charles Clifford. GUUL (The Ghoul).
Inglise keelest tõlkinud Piret Frey

John Buchan. EIKELLEGIMAA (No-Man’s-Land).
Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja

M. P. Shiel. MAJA TÄIS HELISID (The House of Sounds).
Inglise keelest tõlkinud Juhan Habicht

Rudyard Kipling. NEMAD (They).
Inglise keelest tõlkinud Kristi Kartašev

Eric Brown. KIRJANIKU ELU (A Writer’s Life).
Inglise keelest tõlkinud Kristi Kartašev

E. F. Benson. KUIDAS HIRM PIKAST KORIDORIST LAHKUS (How Fear Departed from the Long Gallery).
Inglise keelest tõlkinud Maria Reile

Raul Sulbi. Peatükke briti üleloomuliku kirjanduse ajaloost I

Tuuli Tolmovi romaan "Neetud taevakivi"

Ilmunud on Tuuli Tolmovi romaan "Neetud taevakivi". 312 lk. Kirjastus Fantaasia. Kaanepilt Marge Nelk.„Neetud taevakivi“ on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks.
Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi.
Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi endaga kaasa laastava haiguse ning mürgitas haldjate hinged.
Lugu sellest, kuidas mandri poiss Aulemb ja tema sõbrad võtsid ette retke kivi hävitamiseks, uskudes ettemääratusse ja saatusesse.
Lugu sellest, kuidas need kaks, ettemääratus ja saatus, inimestele alati vingerpussi mängivad.
Aga ennekõike oli see lugu, mis pani laste südamed pimedatel õhtutel värisema ja koldehaldja kaitse poole palvetama. Mis siis, et see lugu oli väljamõeldis.
Või kas ikka oli?

Tuuli Tolmov on varem avaldanud veebipõhistes väljaannetes lühijutte ning romaani „Aristarkhovi meetod“, mis võitis kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistlusel 3. koha.

Roger Zelazny «Varjude Jack».

Sari: Orpheuse Raamatukogu. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 174 lk. Sarja koostaja Raul Sulbi. Väljaandjaks kirjastus Fantaasia.

Selle romaani peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud päevavalguse käes asuvaks teadusmaailmaks ja ööpimedusse mattunud maagiaühiskonnaks. Peategelane Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma südames asuva masinaga peale hakata. See Hugo auhinnale nomineeritud romaan on mõeldud austusavaldusena ka ulmekirjanduse suurmeistri Jack Vance’i kaubamärgiks kujunenud eksootilisi ja fantastilisi maailmu kujutavale loomingule.