John Scalzi "Viimane koloonia"

Vanamehe sõja kolmandas raamatus määratakse John Perry ja Jane Sagan juhtima koloonia asutamist Roanoke'i-nimelisele planeedile. Lisaks probleemidele nii planeedi uute kui vanade asukatega satuvad nad tähtedevaheliste poliitiliste sündmuste keerisesse ja üritavad kõikvõimalikke kavalusi kasutades päästa nii ennast, koloniste kui inimsugu tervikuna.

Heinrich Weinbergi "Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist"

Käes on 34. sajand, inimkond on levinud tähtedele ja jätkab jõudsalt koloniseerimist. Spoti-nimelisel kolkaplaneedil on Teckland Leathercord, kohalikus ülikoolis töötav teadlane, antud kohtu alla oma naise mõrvamise eest. Näib, et teda ootab ees vältimatu pikk vangistus... Millised saladused peituvad Leathercordi minevikus ja mis on tulevikul tema jaoks varuks?

Alastair Reynoldsi «Aeglased kuulid»

Moodsa kosmoseooperi suurmeistriks kuulutatud briti ulmekirjaniku Alastair Reynoldsi raamat «Aeglased kuulid» võitis ajakirja Locus auhinna parima lühiromaani kategoorias ning jõudis ka prestiižse Hugo auhinna finalistide sekka. Teos räägib loo galaktilise sõja järellainetusest ehk täpsemalt sellest, mis juhtub, kui krüogeenilisest unest ärkavad tähelaeva reisijad ning avastavad, et nende laeva ei juhi keegi, selle keskarvuti on kohe-kohe üles ütlemas ning kellelgi pole aimu, kus laev asub, kuidas nad selle pardale sattusid või kuidas ülejäänud inimkonnaga ühendust võtta. Laeva asukateks on suure sõja veteranid, sõjavangid, põgenikud, sõjakurjategijad ning lihtsalt kriminaalid. Peategelane peab selles kaootilises olukorras juhtohjad haarama…

Varem on Alastair Reynoldsilt eesti keeles ilmunud kahest lühiromaanist koosnev kogumik «Suur Marsi müür» (Orpheuse Raamatukogu 5/2012), mis võitis parima kogumikuna Eesti ulmeauhinna Stalker.

John Wyndhami «Krüüsalised»

John Wyndhami «Krüüsalised» on «Trifiidide päeva» (ek 1990, 2015) kõrval vaieldamatult autori olulisim romaan, mis räägib haarava loo postapokalüptilisest tuumakatastroofi järgsest maailmast, kus on levinud kõiksugused mutatsioonid, millesse aga suhtutakse äärmiselt negatiivselt: mutandid kuuluvad kas hävitamisele või agraarsest vaesuse piiril virelevast katastroofijärgsest ühiskonnast väljaheitmisele ning viljatule kõnnumaale saatmisele. Romaani peategelasteks on grupp lapsi, kes on varjatud mutandid, see tähendab telepaadid.

John Wyndham on Teise maailmasõja järgse briti ulmekirjanduse ehk olulisim autor, tänu kellele ulme õieti jõudiski oma getost välja peavoolulugejateni, kes Wyndhami kirjeldatud inimlikud ja vägagi argised karakterid ja probleemid kiiresti omaks võtsid. Paljud kriitikud peavad «Krüüsalisi» John Wyndhami kõige olulisemaks romaaniks.

Tiit Tarlapi romaan "Rajake tähetolmus"

Romaani tegevus toimub üsna kauges tulevikus, mil inimkond on levinud üle paljude tähesüsteemide, kuid selle sõnum on väga tänapäevane – tohutuid kaotusi nõudnud sõja tegelik põhjus on vaid majandushuvid, miljonid elud on purustatud, linnad tuhaks pommitatud, ja tulemuseks on vaid väikesele kildkonnale soodne kaevandusleping...

Just nimelt see asjaolu vihastab paljusid sõjaveterane, kes otsustavad hakata kosmosepiraatideks, õilsateks Robin Hoodideks, plaaniga röövida sõjas rikastunute kaubalaevu ja aidata sellega sõjas kannatada saanuid.

Isaac Asimovi «Üheksa homset»

Ilmunud on Isaac Asimovi «Üheksa homset». Kaanepilt Meelis Krošetskin, sari: Orpheuse Raamatukogu.

Ulmeklassik Isaac Asimovi (1920–1992) arvukatest lugudest peavad kriitikud ja lugejad üsna üksmeelselt kõige tugevamaks novellikogu «Üheksa homset», mille üheksast loost on eesti keeles varem ilmunud vaid ajareisi-ulme meistriteos «Inetu poisike» legendaarses antoloogias «Lilled Algernonile». Lisaks leiab sellest valimikust aga veel kirjaniku ehk kõige tuntuma lühiloo üldse – hiigelarvuti Multivaci tsüklisse kuuluva «Viimase küsimuse», mis oli Asimovi isiklik lemmik oma mahukast loomingust, kirjaniku vahest kuulsaima lühiromaani «Amet», mis räägib haridusest, õpetamisest ja geniaalsusest, ning detektiiv Wendell Urthi sarja kuuluva teaduslik-fantastilise kriminaalloo «Surelik öö».

Kogumiku lood:

«Amet», «Olen Marsportis ilma Hildata», «Hellad raisakotkad» tõlkinud Priit Kenkmann

«Võimutunne» tõlkinud Tatjana Peetersoo

«Surelik öö», «Kõik maailma mured», «Viimane küsimus» tõlkinud Jaana Talja

«Kirjutage mu nimi S-iga» tõlkinud Karel Allikas

«Inetu poisike» tõlkinud Linda Ariva

Kirjastuse hind 12 eur. Raamatut võib osta ka posti teel, ostusoovist anda teada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com.

Margus Oopkaubi laste-, kooli- ja jõulunäidendite kogumik

Ilmunud on Margus Oopkaubi laste-, kooli- ja jõulunäidendite kogumik ""Laulupidu", "Jussikese kooliminek", "Ivan Tsaaripoeg ja hall hunt" ja teisi näidendeid".

Margus Oopkaubi näidendid on lõbusad ja rahvalikud, neid on hea mängida kooli tähtpäevadel nagu õpetajate päev, esimene september, jõulud. Selles kogumikus on näidendid „Laulupidu“, „Jussikese kooliminek“, „Õpetajate päev, „Ivan Tsaaripoeg ja Hall Hunt“, „Jõuluvana jõulupuu“, „Jõuluvana kodu jõulud“, „Jõuluvana sünnipäev“, „Jõuluvana hambavalu“.