Isaac Asimovi «Üheksa homset»

Ilmunud on Isaac Asimovi «Üheksa homset». Kaanepilt Meelis Krošetskin, sari: Orpheuse Raamatukogu.

Ulmeklassik Isaac Asimovi (1920–1992) arvukatest lugudest peavad kriitikud ja lugejad üsna üksmeelselt kõige tugevamaks novellikogu «Üheksa homset», mille üheksast loost on eesti keeles varem ilmunud vaid ajareisi-ulme meistriteos «Inetu poisike» legendaarses antoloogias «Lilled Algernonile». Lisaks leiab sellest valimikust aga veel kirjaniku ehk kõige tuntuma lühiloo üldse – hiigelarvuti Multivaci tsüklisse kuuluva «Viimase küsimuse», mis oli Asimovi isiklik lemmik oma mahukast loomingust, kirjaniku vahest kuulsaima lühiromaani «Amet», mis räägib haridusest, õpetamisest ja geniaalsusest, ning detektiiv Wendell Urthi sarja kuuluva teaduslik-fantastilise kriminaalloo «Surelik öö».

Kogumiku lood:

«Amet», «Olen Marsportis ilma Hildata», «Hellad raisakotkad» tõlkinud Priit Kenkmann

«Võimutunne» tõlkinud Tatjana Peetersoo

«Surelik öö», «Kõik maailma mured», «Viimane küsimus» tõlkinud Jaana Talja

«Kirjutage mu nimi S-iga» tõlkinud Karel Allikas

«Inetu poisike» tõlkinud Linda Ariva

Kirjastuse hind 12 eur. Raamatut võib osta ka posti teel, ostusoovist anda teada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com.

Margus Oopkaubi laste-, kooli- ja jõulunäidendite kogumik

Ilmunud on Margus Oopkaubi laste-, kooli- ja jõulunäidendite kogumik ""Laulupidu", "Jussikese kooliminek", "Ivan Tsaaripoeg ja hall hunt" ja teisi näidendeid".

Margus Oopkaubi näidendid on lõbusad ja rahvalikud, neid on hea mängida kooli tähtpäevadel nagu õpetajate päev, esimene september, jõulud. Selles kogumikus on näidendid „Laulupidu“, „Jussikese kooliminek“, „Õpetajate päev, „Ivan Tsaaripoeg ja Hall Hunt“, „Jõuluvana jõulupuu“, „Jõuluvana kodu jõulud“, „Jõuluvana sünnipäev“, „Jõuluvana hambavalu“.

Robert Silverbergi "Valitud teosed 2: Öösse kaduv tee"

Ilmunud on Robert Silverbergi "Valitud teosed 2: Öösse kaduv tee". Koostanud Raul Sulbi. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 18 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja tuumasõjajärgsesse varemetes New Yorki, poliitvangide koonduslaagrisse, mis asub miljardi aasta kaugusel minevikus, aga ka ajaparadokside, klooniperekondade ja ülihoolitsevate ning diktaatorlike majapidamisrobotite keskele. 

Kogumiku jutud:
«Öösse kaduv tee», «Suvelaulud», «Hawksbilli jaam», «Rõõm nende seltskonnast», tõlkinud Priit Kenkmann © 2016
«Absoluutselt resoluutne», «Macauley skeem», «Soe inimene», «Raudne kantsler», «Kannatustega kaubitsejad», «Naaber», «Kuues palee», tõlkinud Jaana Talja © 2016
«Päikesetõus Merkuuril», «Mees, kes midagi ei unustanud», tõlkinud Tatjana Peetersoo © 2016
«Elas kord üks naine», «Raudne kantsler», tõlkinud Hannes Talja © 2016
«Teisik», tõlkinud Külli Seppa © 2016
«Päikesetants», «Kui müüdid läksid koju», «Külaskäik reaalsusse», tõlkinud Juhan Habicht © 2016

Ilmunud on vene ulmejuttude kogumik "Me armastame Maad"

Ilmunud on vene ulmejuttude kogumik "Me armastame Maad". Koostaja Veiko Belials. Tõlkijad Veiko Belials, Astrid Kabur. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt: Kait Kübar.

"Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal..."

Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid” lõpuridadel. See kuulus tsitaat on ütlemata palju suutnud mõjutada kogu venekeelset ulmekirjandust. Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes.

Kogumikus on motoga haakuvat venekeelset ulmet läbi 70 aasta – alates Strugatskite endi 50. aastatel ilmunud juttudest läbi kõigi kümnendite kuni selle sajandini välja, need on valitud nii, et iga kümnend oleks esindatud kronoloogilises järjekorras. Valitud lugusid seob lahkumiste ja saabumiste temaatika, hüvastijätud ja kohtumised, valusad otsused, inimeseks olemine ning armastus Maa vastu.

Kogumiku lood:
Arkadi ja Boriss Strugatski. Otsustav katse (1959)
Arkadi ja Boriss Strugatski. Üksikud oletused (1959)
Vladimir Mihhailov. Oja Iapetusel (1968)
Andrei Balabuhha. Hauakaevaja (1975)
Viktor Kolupajev. Me armastame Maad (1975)
Vjatšeslav Rõbakov. Koduhoidjad (1987)
Vjatšeslav Rõbakov. Vesi ja laevukesed (1992)
Juri Nesterenko. Maa helesinine taevas (2006)
Nik Sredin. Niña (2010)

JUTUVÕISTLUS

Kuulutame välja jutuvõistluse! Auhinnafond 1000 eurot!

Jutuvõistluse korraldavad Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia.

Tööde esitamise tähtaeg: 31. märts 2017.

Tulemused selguvad festivali Prima Vista raames 2017. mai alguses.

Auhinnad: Eesti Ulmeühing, kirjastus Fantaasia ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital.

Parimad tööd avaldatakse kirjastuse Fantaasia poolt.

ULMEJUTT

Jutu pikkus ei ületa 14999 sõna.

Jutt on esitatud eesti keeles.

Jutt on sisult ulmeline: žanriks fantaasia, õudus, teaduslik fantastika, alternatiivajalugu.

Tegemist on originaalteosega, mida pole varem avaldatud (ka mitte veebis) ega ole avaldamiseks esitatud ühelegi kirjastajale.

Plagiaat on keelatud. Autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisõiguse eest vastutab autor.

OSAVÕTT JA TÖÖDE ESITAMINE

Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2017.

Võistlustöö tuleb esitada e-kirja manusena aadressil: jutuvoistlus.ulme@gmail.com.

Sobivad formaadid on .txt (Text Only), .rtf (Rich Text Format), .doc või .docx (Microsoft Office Word), .odt (OpenDocument).

E-mailiga esitatud võistlustöö, mille fail on viirustega nakatunud, rikutud või ebasobivas formaadis, jääb võistlusest kõrvale.

Jutt on loetavalt vormistatud leheküljele suuruses A4, fondis Times New Roman, suurus 12, reavahe 1,5; servad standardsuuruses.

Käsikirjalisi, masinkirjas või väljaprinditud jutte ei hinnata.

E-kirjale peab olema lisatud kaks manust. Ühes manuses on jutt koos pealkirjaga (ilma autori nimeta) ning teises manuses on jutu pealkiri, autori kodanikunimi ning kontaktandmed (aadress, telefon, e-post). Failide nimed peavad selgelt viitama, millises failis on võistlustöö ning millises kontaktandmed. Võistlustöö faili nimi peab olema sama, mis võistleva jutu pealkiri.

Jutuvõistluse hindamine on anonüümne. Žüriil puudub juurdepääs autorite andmetele, neile edastatakse vaid fail võistleva jutuga.

Žürii liikmed, korraldava meeskonna liikmed ja nende perekonnaliikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda.

Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta.

Töö võistlusele esitamisega võtab autor vastutuse selle eest, et töö vastab võistluse tingimustele nii sisuliselt kui vormistuse poolest. Puuduste avastamise korral (nt varem avaldatud töö) on korraldajatel õigus osavõtja tulemus tühistada ning väljastatud auhind tagasi nõuda.

ŽÜRII

Žüriisse kuuluvad Raul Sulbi, Juhan Habicht, Eva Luts, Ats Miller, Mann Loper.

Žüriil puudub otsene ligipääs võistlusele laekuvatele töödele, need toimetab nendeni võistluse koordineerija Iris Jeletski.

Žürii liikmed hindavad jutte iseseisvalt ning anonüümselt. Jutuvõistluse korraldajad vastutavad selle eest, et autorid jäävad saladuseks kuni võitjate väljakuulutamiseni.

Vajadusel jagab žürii hinnatavad tööd mitmesse kategooriasse. Žüriil on õigus jätta mingis kategoorias auhind välja andmata ja anda välja eriauhind mõnes kategoorias.

AUTASUSTAMINE

Võistluse auhinnafond on 1000 eurot.

Jutuvõistluse võitjad kuulutatakse välja mais 2017 festivali Prima Vista raames Tartus.

Autasustamisest teavitatakse avalikkust korraldajate kodulehe ning muude kanalite kaudu.

Parimate lugude avaldamise eesõigus on kirjastusel Fantaasia. Kirjastus Fantaasia võib loobuda sellest eesõigusest kokkuleppel autoriga.

Täpsem info: e-mail eva.luts111@gmail.com

Uus raamat "Elavate surnute" sarjast: "Tee Woodburysse"

Ilmunud on uus raamat "Elavate surnute" sarjast: "Tee Woodburysse". Autoriteks Robert Kirkman, Jay Bonansinga. Tõlkinud Martin Kirotar, kaanepilt Meelis Krošetskin.

Selles raamatus jätkub „Elavate surnute“ maailma vihatuima mehe – Kuberneri – elu ja võimuvõitluse tutvustus Woodbury linnas, mis algas raamatus „Elavad surnud: Kuberneri tõus“. Tema peamiseks vastaseks on keerulise saatusega neiu nimega Lilly Caul, kes ei suuda taluda kuberneri meetodeid linnarahva lõbustamiseks – omalaadseid gladiaatorivõitlusi inimeste vahel, kes Kubernerile ei meeldi. Samas on Lilly ka äärmiselt rahulolematu iseendaga, mis sunnib teda peaaegu enesehävituslikule teele. Jälle kord suudavad inimesed hakkama saada elavate surnutega, kuid mitte teiste inimeste ja sageli ka iseendaga.

J. J. Metsavana ja Maniakkide Tänava "Saladusliku tsaari" sarja neljas raamat "Kui rumalad surid"

Ilmunud on J. J. Metsavana ja Maniakkide Tänava "Saladusliku tsaari" sarja neljas raamat "Kui rumalad surid".

Sõjaretk Uus-Kiievi vastu on alanud. Kuid Õnnepäev ja tema malev ei ole ainus jõud, kes on iidse linna oma sihikule võtnud. Hämarusest astuvad välja need, kes vajavad Kiievit rohkem kui Õnnepäev. Ja vajavad seda iga hinna eest.

Eepiline lahing on toimumas Uus-Kiievi all. Nii Õnnepäev, Los, Jomka kui vürst Vassili peavad oma võitluseid, igal oma eesmärgid, mõnel ka vastandlikud. Selgub, et nii mõnelgi mütoloogilisel koletisel on mehaaniline taust. Maa elanike saatus seisab noateral...

Raamatu kirjastuse hind 13 eur, postiga saates lisandub postikulu 1 eur. Ostusoovidest teada anda meiliaadressil eva.luts111@gmail.com.