Ilmunud on «Täheaeg 19. Pilvede sultan», Veenuse erinumber 2

Koostaja Raul Sulbi.

Veenuse lugude teises teemanumbris on Veenust kujutatud maise põrguna, kus inimesel on võimatu ellu jääda ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist põhjalikult terraformida ehk maasarnastada. Pooled kogumiku lood on eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme tõlked, mis pakuvad väga erinevaid nägemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski õnnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida.

Almanahhi algupärandid:

1. Heinrich Weinberg «Igal pool on parem kui kusagil mujal»

2. Mann Loper «Mina olengi Veenuse amatsoon»

3. Reidar Andreson «Meduusi kroonikad: Veenus»

4. Siim Veskimees «Kuidas ahju kodu teha»

5. Miikael Jekimov «Õhupuudus»

Kogumiku tõlkelugudeks on:

1. Geoffrey A. Landis «Pilvede sultan» (2010), tõlkinud Piret Frey

2. Ian McDonald ««Botanica Veneris»: Rathangani krahvinna Ida kolmteist paberlõiget» (2015), tõlkinud Jay Skaidrins

3. Pamela Sargent «Unistus Veenusest» (2000), tõlkinud Martin Kirotar

Lisaks ilukirjandusele leiab mahukast kogumikust veel Raul Sulbi artikli «Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses» 2. ja viimase osa.

Kirjastuse hind 13 eur.

Ilmunud on George R. R. Martini „Valguse hääbumine“

See raamat oli „Troonide mängu“ saaga legendaarse autori George R. R. Martini (1948) debüütromaaniks, jõudes ilmumise järel (1977) kohe ulmekirjanduse prestiižikaima preemia – Hugo auhinna finalistide sekka ning kandideerides ka Briti Fantaasiaauhinnale.

Hulkurplaneet Worlorn, mis ühegi tähesüsteemi juurde ei kuulu ja millel elavad kummalisi vanu kombeid austavad ning end aadellikuks pidavad kuritegelikud jõugud, on pikka aega püsinud kuue päikese juures, nüüd aga neist eemaldumas. Sellesse maailma, kus valgus on pikkamööda hääbumas, satub seikleja Dirk t’Larien, kes otsib oma kunagist armastatut Gwen Delvanot, kuid satub manipuleerija lõksu ja osutub tahtmatult oluliste sündmuste vallandajaks.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo, kaanepilt Meelis Krošetskin. 366 lk. Sari: Orpheuse Raamatukogu.

Kirjastus Fantaasia müüb jätkuvalt kõiki raamatuid ka posti teel. Selle raamatu kirjastuse hind on 14 eur ja Smartposti saatmisel lisandub postikuluks vaid üks euro. Ostusoovidest anda teada meiliaadressil eva.luts111@gmail.com 

Megan Whalen Turner, „Kuningate vandenõu“

Sarja „Kuninganna varas“ neljas osa.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo, kaanepilt Meelis Krošetskin.

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas püüavad kolm väikeriiki vastu seista suurele Mede impeeriumile. Selleks oleks aga hädavajalik tugevate liidrite olemasolu neis väikeriikides. Ühe riigi etteotsa on jõudnud varas Eugenides, abielludes Attolia ilusa, kuid armutu kuninganna Irene’iga. Nende naaberriiki valitseb aga väiklane ja ahne kuningas, kelle troonipärija, ta vennapoeg Sophos on äkki salapärasel kombel kadunud just siis, kui ta riik on sõjas Attolia kuningriigiga ja medelased ähvardavad ta paruneid ära osta.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.

Kogumik "Asumi sõbrad"

Ilmunud on kogumik „Asumi sõbrad“, mis koondab endas Isaac Asimovi jutte, tuntud kirjanike kirjutatud lugusid Asimovi loomingu ainetel ja Isaac Asimoviga seotud tagasivaateid ja mälestusi.

Kogumikku kirjutanud autorite nimekiri on pikk ja muljetavaldav: Ray Bradbury, Robert Silverberg, Harry Turtledove, Connie Willis, Frederik Pohl, Poul Anderson, Mike Resnick, Robert Sheckley, Harry Harrison, Orson Scott Card, Harlan Ellison, Norman Spinrad, Carl Sagan, Barry N. Malzberg, Sheila Finch... Kogumiku koostajaks on Martin H. Greenberg.

Kogumikus leidub näiteks järgmisi lugusid: Orson Scott Cardi lühiromaan „Põlvkonnateadlane“ kujutab Teise Asumi loomist, Harry Turtledove’i novellis „Trantori langus“ näeme Galaktikaimpeeriumi keskuse rüüstamist sõjapealik Gilmeri vägede poolt ning imperaator Dagobert VIII põgenemist, George Zebrowski loos „Asumi südametunnistus“ uurib üks ajaloolane Teise Galaktikaimpeeriumi algusaegadel Hari Seldoni ajakapsleid ümbritsevat müsteeriumit. Lisaks on siin lugusid robotitest, Susan Calvinist jmt tuttavatest tegelastest.

Tõlkinud Eva Luts, Piret Frey, Kati Metsaots, Külli Seppa, Kristi Kartašev, Jay Skaidrins, Seio Saks, Linda Ariva, Jaana Talja, Priit Kenkmann, Birgitta Ojamaa ja Karel Allikas. Kaanepilt John Harris. Sari: Sündmuste Horisont. 512 lk.

Ilmunud on „Orioni vöö 1“

Ilmunud on „Orioni vöö 1“, esimene raamat Fantaasia lühiromaanide kogumiku sarjas, mis keskendub moodsa ja auhinnatud angloameerika lühiproosa vahendamisele eesti keelde. Igas köites ilmub kolm lühiromaani erinevatelt autoritelt, seekord siis Aliette de Bodard, Robert Reed, Neal Asher.Tõlkinud Piret Frey, Maria Reile, Jaana Talja. Sari: Orpheuse Raamatukogu, koostaja Raul Sulbi.

Sarja esimeses osas on esindatud tänase ameerika ulme lühiproosa vaieldamatu meister Robert Reed ja ta lühiromaan „Mees kuldse õhupalliga“ (2008), mis kuulub kirjaniku peamisse ulmesarja „The Great Ship“, mis keskendub planeedisuuruse võõra kosmoselaeva reisile läbi maailmaruumi. Briti ulmet esindab Neal Asher, üks populaarsemaid tänapäeva inglise kosmoseulme autoreid, ja tema galaktilisse tulevikuajaloo tsüklisse kuuluv lühiromaan „Tulnukarheoloogia“ (2007).

New Yorgis sündinud ning Pariisis üles kasvanud ja seal elav prantsuse-vietnami verd Aliette de Bodard on tänaseks võitnud juba muljetavaldavad kolm Nebula auhinda, kandideerinud seitse korda Hugo auhinnale, võitnud neli Briti ulmeühingu auhinda, Briti fantaasiaauhinna, Locuse preemia jmt auhindu. Tema kosmosevisioonid kujutavad Hiina ja Vietnami kultuuridele tuginevat galaktilist tsivilisatsiooni, seda maailma tutvustab ka „Pisarais Pärlite Tsitadell“.

Arthur C. Clarke, „Kuutolmu varing“

Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Arthur C. Clarke’i „Kuutolmu varing“. Tõlkinud Martin Kirotar. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sarja koostaja Raul Sulbi. „Kuutolmu varing“ on briti ulmeklassiku Sir Arthur C. Clarke’i kümnes eestikeelne raamat. Tegu on klassikalise katastroofiromaaniga, mille tegevus toimub lähituleviku koloniseeritud Kuul. Lõbusõidulaev Selene vajub kuuvärina tagajärjel 15 meetri sügavusele kuutolmu kihi sisse ning jääb sinna koos reisijatega lõksu. Ja hapnikku jätkub neil vaid piiratud ajaks.

Algab keerukas päästeoperatsioon, samal ajal peab meeskond toime tulema reisijate psühholoogiliste probleemidega. Tegu on pingelise ja hoogsa teaduslik-fantastilise põnevusromaaniga, mida asjatundjad loevad Clarke’i parimate romaanide hulka kuuluvaks.

Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Lev Veršinini kahest lühiromaanist koosnev kogumik «Vildaka homse kroonikad».

Veršinin on eesti lugejatele tuntud eraldi raamatuna ilmunud lühiromaaniga «Kuninga tagasitulek» ja lühilooga «Viimane partii» kogumikust «Mardus. Halli hordi tulek» (mõlemad 2002). Teda on tunnustatud mitmete vene ulmeauhindade, aga ka Euroopa Ulmeühingu parima uustulnuka preemiaga 1994. aastal.

Kogumiku nimilugu räägib sõjast ja patsifismist, kultuurikonfliktist ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimatusest kaugtulevikus kaugel planeedil, kus vabastusliikumine on tõusnud relvile vihatud keisri vastu. Sellesse konflikti sekkub ka suur galaktiline sõprusühendus. Tekst kandideeris vene olulisematele ulmeauhindadele Pronkstigu ja Interpresscon ning autor töötas selle hiljem ümber omaette mahukaks romaaniks.

1996. aastal ilmunud lühiromaan «Vabariigi esimene aasta» on alternatiivajalugu, mis käsitleb dekabristide ülestõusu, nagu me seda oma ajaloost ei tea – Tšernigovi polgu ülestõus Ukraina territooriumil on lõppenud võiduga ning välja on kuulutatud Venemaa vabariik, mis peab asuma võitlusse välismaiste interventidega, taluma liitlaste reetlikkust ning hakkama saama revolutsionääride omavahelise arveteõiendamisega. Lühiromaan võitis Vene tähtsaima ulmeauhinna Strannik jutustuse kategoorias ning selle temaatilise eriauhinna Mõõk Peeglis, aasta parima alternatiivajaloo eest.

Tõlkinud Veiko Belials ja Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sarja koostaja on Raul Sulbi.