Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Lev Veršinini kahest lühiromaanist koosnev kogumik «Vildaka homse kroonikad».

Veršinin on eesti lugejatele tuntud eraldi raamatuna ilmunud lühiromaaniga «Kuninga tagasitulek» ja lühilooga «Viimane partii» kogumikust «Mardus. Halli hordi tulek» (mõlemad 2002). Teda on tunnustatud mitmete vene ulmeauhindade, aga ka Euroopa Ulmeühingu parima uustulnuka preemiaga 1994. aastal.

Kogumiku nimilugu räägib sõjast ja patsifismist, kultuurikonfliktist ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimatusest kaugtulevikus kaugel planeedil, kus vabastusliikumine on tõusnud relvile vihatud keisri vastu. Sellesse konflikti sekkub ka suur galaktiline sõprusühendus. Tekst kandideeris vene olulisematele ulmeauhindadele Pronkstigu ja Interpresscon ning autor töötas selle hiljem ümber omaette mahukaks romaaniks.

1996. aastal ilmunud lühiromaan «Vabariigi esimene aasta» on alternatiivajalugu, mis käsitleb dekabristide ülestõusu, nagu me seda oma ajaloost ei tea – Tšernigovi polgu ülestõus Ukraina territooriumil on lõppenud võiduga ning välja on kuulutatud Venemaa vabariik, mis peab asuma võitlusse välismaiste interventidega, taluma liitlaste reetlikkust ning hakkama saama revolutsionääride omavahelise arveteõiendamisega. Lühiromaan võitis Vene tähtsaima ulmeauhinna Strannik jutustuse kategoorias ning selle temaatilise eriauhinna Mõõk Peeglis, aasta parima alternatiivajaloo eest.

Tõlkinud Veiko Belials ja Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Sarja koostaja on Raul Sulbi.

Thor Petersoni romaan „Me kasvasime Maal“

Ilmunud on Thor Petersoni romaan „Me kasvasime Maal“. Sari: Sündmuste horisont.

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Nende peres on täiskasvanutel erilised võimed ja neilgi on lootust  sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.

See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpus on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas käib.

Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tütrele, kui too oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb,  sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmärk pole kunagi olnud mingi müstifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.

John Scalzi „Lõhenenud inimkond“

Ilmunud on John Scalzi „Lõhenenud inimkond“. Tõlkinud Ats Miller ja Eva Luts. Kaanepilt John Harris. Sari: Sündmuste horisont. 384 lk.

„Lõhenenud inimkond“ on maailmakuulsa „Vanamehe sõja“ sarja viies raamat. Kui varasemad neli raamatut on  John Perry lood, siis siin tegutseb peamiselt ta sõber Harry Wilson, kes oma sarkasmi ja nutikusega Johnile sugugi alla ei jää. Inimkond on lõhenemise äärel ja tegutseb salapärane vaenlane, kes püüab iga hinna eest seda lõhet süvendada.

Ilmunud on „Raevu päevad“, vene autorite jutukogumik

Koostaja ja tõlkija Veiko Belials. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin. Sari: Sündmuste horisont

„…inimesed – koletislikud, geniaalsed, julmad looduse loodud olevused, kes olid sellesama looduse üle võimu saanud, kuid ei kasuta seda võimu mitte kõige elava hüvanguks…“

Need read loost „Teine kolonisatsioon“ sobivad hästi motoks kogumikule, mis koondab peamiselt sel sajandil vene keeles kirjutatud lühijutte ja jutustusi.  Erinevalt eelmistest kogumikest („Me armastame Maad“ 1 ja 2) näitab see üsna tumedatest toonides antoloogia inimesi teisest küljest. Kuigi pendel on liikunud teise serva, on mõtteliselt tegu ikkagi sama teemaga, mis „Me armastame Maad“ kogumike puhulgi. Ka see kogumik lahkab sama küsimust: mis või kes on inimene?

Autorid ja jutud:

Sever Gansovski. Raevu päev

Sergei Lukjanenko. Rong Soojale Maale

Tim Skorenko. Revanš

Kirill Benediktov. Koletis

Andrei Tepljakov. Naabrid

Andrei Livadnõi. Teine kolonisatsioon 

Aleksandr Batšilo. Mittevajalikud

Aleksandr Buškov. Ja nad püüdsid loomi seal   

Julia Ostapenko. Kuninglik jaht

Juri Poguljai. Ökokeskus

Tsaar Gorohhi salajuurdlus

Ilmunud ja müügil on „Tsaar Gorohhi salajuurdlus“, autoriks Andrei Beljanin. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepildi autor Marge Nelk. Sari: Sündmuste horisont.

Andrei Beljanini tuntud vene mütoloogia ainelistes detektiivi- või spioonilugudes satub miilitsa nooremleitnant Nikita Ivašov otse nõidade, elavate surnute ja muude sarnaste tegelaste keskele vene külaühiskonda. Seal värbab tsaar Gorohh ta oma teenistusse. Kuritegude uurimisel ja vaenlaste salajase sissetungi takistamisel aitavad Nikitat võimekas vanaproua Baba Jagaa ja vägilasekasvu külanooruk Mitja.

Jutuvõistluse võidutööde kogumik

Ilmunud ja müügil on „Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür“. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 

Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda  jutuvõistluse võidutööd. Siit leiab aurupunk- ja kübermaailmu, modifitseeritud dissidente, kuradiga lepingu sõlmivaid kasse, postapokalüptikat, alternatiivajalugu, sõdu, Kuu vallutamist jpm. 

Autoreiks on Miikael Jekimov, Jaagup Mahkra, Jana Raidma, Kadri Umbleja, Kell Rajasalu, Kaido Tiigisoon, Piret Frey, Manfred Kalmsten, Toomas Krips ja Meelis Ivanov. Muljeid jagavad žürii liikmed Andri Riid, Reidar Andreson ja Maniakkide Tänav. 

Kirjastuse Fantaasia Stalkerid sel aastal!

Parim tõlkeromaan, Ursula K. Le Guin, „Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia“, tõlkinud Tatjana Peetersoo. Parim tõlke-lühijutt, Alastair Reynoldsi „Spioon Europal“, tõlkinud Martin Kirotar.

Parim tõlkelühiromaan või jutustus, Kir Bulõtšovi „Nõiakoobas“, ilmunud kogumikus "Kosmoselaevastiku agent", tõlkinud Tatjana Peetersoo. Sarja Orpheuse Raamatukogu koostaja Raul Sulbi. Väljaandja Eva Luts. Õnnitleme ka parima eesti autori romaani Stalkeri võitnud Heinrich Weinbergi, romaan „Tõrkeotsing“. Sari: Sündmuste Horisont.