Margus Oopkaubi näidendikogumik "Heldur ja naised"

Margus Oopkaubi kogumiku "Heldur ja naised" lühinäidendid pakuvad vaheldust argimuredele, toovad naeratuse näole ja parandavad tuju. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus võtmes armumuresid. Armastada ja armastatud olla on alati õnn. Kuid selle õnne eest tuleb võidelda. Just seda teevad neis näidendites kolm naist. Võitlevad armastuse eest vahendeid valimata. Nad satuvad naljakatesse situatsioonidesse, mille lahendab lõpuks absurdselt armastatu Heldur. Need näidendid ei ole mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.

"Kettmõõgaga mõõdetud Maa"

Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana "Kettmõõgaga mõõdetud Maa" on kolmas Ippoliti-sarja liigituv teos. Maa on võõrelu haardes. Säilinud on vaid väike lapike, kus osutatakse vastupanu. Veel on inimesi, kes teevad kõik, mis nende võimuses, et inimkonna koduplaneet jääks neile alles. See lapike on Eesti. Need inimesed on eestlased.

Robert A. Heinlein, "Taeva orvud"

Ameerika ulmeklassiku kuues eestikeelne raamat on ilmselt teaduslik-fantastilise žanri kuulsaim põlvkonnalaeva lugu, mis on inspireerinud kümneid hilisemaid katsetajaid. See aastasadu kuhugi teel oleva hiiglasliku kosmoselaeva lugu, mille reisijad on unustanud oma kaugete esivanemate poolt põlvkondi tagasi alustatud reisi eesmärgi, pole kirjutamisest möödunud aastakümnete jooksul peaaegu üldse vananenud ning mõjub karge ja otsekohese teosena, nagu ühele Kuldajastu klassikalisele tekstile kohane.

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski "Marslaste teine sissetung"

See lühiromaan on küll vormilt satiiriline, kuid järele mõeldes tundub, et Vennad pole jubedamat teost kirjutanudki. Teataval määral ulmeklassik H. G. Wellsi "Maailmade sõjast" inspireeritud raamatu tegevus toimub meie koduplaneedi ühes tundmatus riigis ja tundmatus linnas, mille vallutavad marslased.

Autorid lahkavad taas oma lemmikteemat - inimeseks olemist. Lugu mõjub hirmutavalt aktuaalsena ning muutub iga aastaga üha aktuaalsemaks. Kas inimkonnal tervikuna saab olla eesmärki ja mõtet? Või kas au, eneseväärikus ja uhkus võivad laieneda üksikisikult tervele inimkonnale? Ja kas väikekodanliku heaolu nimel võib kõigest sellest loobuda? Ja kas me selle järel jääme veel inimesteks?

Tõlkija Linda Rajand, toimetanud Veiko Belials ja Eva Luts.

John Scalzi "Tondibrigaadid"

See on järg autorile ülemaailmse kuulsuse toonud teosele "Vanamehe sõda", mis ilmus Sündmuste horisondi sarjas 2013. aastal. Kolm rassi, kellega inimkond on pidevalt vaenujalal olnud, ühinevad inimkonna vastu. Neid aitab reeturist inimene, väljapaistev teadlane Charles Boutin, kes inimkonna nõrkusi hästi tunneb. Lisaks küsimustele, kus ta viibib ja kuidas teda tabada, tekib ka küsimus, miks ta seda teeb. Märulispetsialisti John Scalzi raamatus leidub ka seekord suurepäraseid võitlusstseene.
*
Koobas täitus tolmu ja siis valgusega, kui sein läbi murti ja relvadega olevused sealt sisse valgusid. Üks neist märkas Cainenit ja haugatas; mitu valguskiirt ristus temal. Cainen ei mõelnud mitte esimest korda, et füüsilises mõttes pole evolutsioon neile olenditele küll ühtki teenet teinud. See aga muutis nad agressiivseks ja ohtlikuks ja neid oli neetult raske planeedi pinnalt minema kraapida. Ühesõnaga - probleemiks. Cainen vaatas otse olendi optilistesse sisenditesse. "Kuradi inimesed," ütles ta.

Tõlkinud Ats Miller, sari: Sündmuste horisont.

Merca kogumik "Jututulbad"

Kogumikus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud. Merca on Vanemuise näitleja, kirjanik, eesti esimene naispunkar. Avaldanud luulekogusid ja raamatu „Mees“.

Helve Undo "Mõtetes elatud elu"

Ilmunud on Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaan «Mõtetes elatud elu». «Kirjutasin ta kiirustavatele inimestele siin elus,» arutleb Helve Undo. «Vahel on vaja aeg maha võtta. Istuda niisama ja vahtida valgeid pilvi helesinises taevas ja mõelda, et mida ma siin maailmas tegelikult teen ja milleks olemas olen.»

Esmapilgul suhtedraamas on kirjas palju väikesi elutõdesid, mis inimestel rutuga ununema kipuvad. Suhtekolmnurk: abielumees, abielunaine ja armuke – on mõtlemapanevalt lahti kirjutatud. Tunnet Aini vastu kannab Maret endas terve elu, kuigi mees on tema elust peaaegu lahkunud. Kui palju on selles tundes seda õiget armastust ja kui palju on see mõtetes elatud elu? Kas valikud, mis tegelased tegid, olid õiged? Ilmselt leiab siin iga lugeja oma vaatenurga.

Helve Undo on töötanud pea 30 aastat Haapsalu Gümnaasiumi raamatukogus, nüüd kodune, kes jagab end linna- ja maakodu vahel. 40 aastat abielus, täiskasvanud tütre ema. Avaldanud palju lühijutte ja kaks pikemat järjelugu.