Kirjastus Fantaasia teatab rõõmuga, et on ilmunud Jana Lepiku luulekogu "Õhukeseks viilutatud aeg". Jana ise kirjutab oma kogu kohta nii:

On ilmunud mu luulekogu "Õhukeseks viilutatud aeg". Kirjastus Fantaasia. 83 lk. Kujundanud Rein Uustal. "Õhukeseks viilutatud aeg on tehe valguse ja pimeduse piiril, heledad lehed vaheldumas tumedatega, piisake armastust langemas taevast, terake loodust ja kestvust, ja selle kõige kadu öös, kus sõnu ei ole, või kui on, siis... sünge gongina, kui kella on jälle keeratud, langeb valgus ja sõna ilusa hingeajana." Tekstinäide:

sinu silmade nõelad
läbi minu
ah
tungivad naeruna
nutuna kah
kord kissis
kord pehmed
kord kuumad
on nad
kord üleni maha
jahutavad
need on sinu silmad
minu silmade sees
mu kõrval mu taga
mu kohal mu ees

tihti tõsise mere moodi su pilk
langeb kui mõõdetud vihmatilk
vahel vahutab üle ääre ta
see on su pidu
ja minu ka

saab kevadest sügis
ja suvest saab talv
veel oleme head
veel pole meil halb

ja loodan et nii see igavest jääb
et lahutust riidu
me silmad ei näe

saab sügisest kevad
ja talvest saab suvi

veel lendab mu aknale valge tuvi

Teatame uue raamatu ilmumisest.

Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss
Koostaja: Raul Sulbi

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahisarja 13. köites on esindatud kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud jutuvõistluse paremik. Kogumikku kuuluvad võistlustööd esindavad erinevaid ulmekirjanduse suundumusi, muuhulgas näeb ilmavalgust tõenäoliselt esimene omamaine ökoloogilise ulme valda kuuluv jutt (“Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi”), on esindatud heal tasemel intellektuaalne alternatiivajalugu (“Vastuoksa”). On kuldajahõngulist kosmilist eepikat (“See maailm on mulle!”), postapokalüptilist salapära (“Küljeluust ja lihast”) ja eripäraseid fantaasiamaailmu (“Meister ja õpipoiss”, “Aahe oma”). Kokkuvõttes annab jutuvõistluse parimate tööde kogumik hea pildi eesti värskeimast ulmest. Lisaks ilmub kogumikus žürii liikme Triinu Merese tagasivaade toimunud jutuvõistlusele.

Kogumiku jutud:

"Meister ja õpipoiss", Mann Loper
"Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi", Heinrich Weinberg
"Vastuoksa", Mehis Pihla
"Aahe oma", Osvald Soobel
"See maailm on mulle", Maniakkide Tänav
"Küljeluust ja lihast", Tea Roosvald
"Joroski öö", Andrei Samoldin
"Must palee", Helen Käit
"Varjutaimed", Piret Jaaks
"Kuu kättemaks", Helen Käit
"Ma ka ujun", Jüri Kallas

Kirjastuse meiliaadress fan@uninet.ee. Müüme raamatuid ka posti teel.

Mira Kirshenbaum

Kui headel inimestel on kõrvalsuhted

See raamat aitab neid, kes tunnevad end lõksus kahe armastatu vahel, ja selle nõuanded on hädavajalikud ka kõigile teistele, keda puudutavad kõrvalsuhted. Maailmakuulus psühholoog Mira Kirshenbaum on aidanud paljusid inimesi, kes ei tea, mida teha, kui nende ellu satub kõrvalsuhe. Autor pakub lugejaile kuus sammu, mis aitab neil endas selgusele jõuda, ja liigitab kõrvalsuhted seitsmeteistkümnesse tüüpi, mis aitab lugejail välja mõelda, millises neist ta on ja mida see tema jaoks tähendab. Näiteks, kas see on vastamata vajaduste kõrvalsuhe, keskea kriisi kõrvalsuhe, juhuslik kõrvalsuhe, kättemaksu kõrvalsuhe või midagi muud. Ja mida siis teha, kui see on kas üks või teine. Kirshenbaum aitab ausalt vastata küsimustele nagu: "Mis mu abielus puudu on?", "Kuidas ma otsustan kahe inimese vahel, kui paistab, nagu võrdleksin õuna apelsiniga?", "Kas ma lõpetan oma abielu või kõrvalsuhte või need mõlemad?"

Ilmunud on Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski raamat "Väikemees". Sari: Orpheuse Raamatukogu, tõlkinud: Veiko Belials.

Aastavanune laps satub üksinda võõrale planeedile, kuid jääb sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist - ta oskab asju, mida inimesed ei oska, käitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid.

Seiklusliku süžeega raamatus pole Strugatskitel seekord kõige tähtsamaks ühiskond, vaid eelkõige inimene. Kumb on tähtsam, kas inimkonna progress ja teaduslikud avastused või ühe lapse usaldus?

Tsitaat teosest: "Juba viiskümmend tuhat aastat üritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole võimalik iseennast juukseidpidi üles tõsta. Tarvis on ennast kõrvalt vaadata, võõraste, täiesti võõraste silmadega..." Just seda teevad siin ka Strugatskid - vaatavad inimest võõraste silmadega.

Kirjastusel Fantaasia läks seekord ulmeauhindade Stalker jagamisel hästi. Stalkeri said nii Fantaasia väljaantud tõlkeraamat, John Scalzi "Vanamehe sõda", Veiko Belialsi kogumik "Kogu maailma valgus" kui Maniakkide Tänava romaan "Mehitamata inimesed".
http://www.postimees.ee/2862677/veiko-belials-noppis-ulmeauhinnad

Ilmunud on Lew R. Bergi (1968-2005) jutukogu "Üle piiri", milles on varalahkunud kirjaniku tuntuima tegelase, palgasõdur Willardi lood. Willard (või pigem Berg) seikleb neis lugudes Antarktikas, Lõuna-Ameerikas, kanalisatsioonis, polaarjaamas, ürgmetsas ja paljudes muudes kohtades. Lugu "Hüljatud saar" võtab aga kõik need seiklused kenasti kokku ja valgustab nende tagamaid. Kirjaniku eluajal ilmus üheksast loost seitse, kuid enamik neist olid lehesabades ja raskesti kättesaadavad. Nüüd on kõik need lood ühtede kaante vahel - terviklik Willardi seikluste kogu. Koostajaks Veiko Belials.

Kogumikus on järgmised jutud: "Üle piiri", "Kaos katselaboris", "Polaarjaam", "Vaimudejõe viirastused", "Jaht rohtlas", "Operatsioon "Hades"", "Terrakotasõduri needus", "Tempel selvas" ja "Hüljatud saar".

 

Ilmunud ja müügil on Siim Veskimehe jutukogu "Kaugete päevade naeratus".

Siim Veskimees on eesti lugejale tuntud peamiselt oma teadusliku fantastika romaanidega, ent tal on aastatega kogunenud ka suur hulk lühemaid jutte. Kogumikus on laias laastus tema selle sajandi esimese kümnendi paremik, siin leidub erinevaid tulevikuvisioone, kohtumisi tundmatuga ja ka kummardusi suurmeistrite poole. On ebakonventsionaalseid, äraspidiseid kangelasjutte nagu "Kuldhordi teine tulek". Autor ise ütleb, et ta on kirjutades kogu aeg teadlikult üritanud inimesi ärritada ja mõtlema panna. "Tavalisi" lugusid on niigi piisavalt, keeraks mõned vanad legendid pea peale.

Seda on ta teinud ka looga "Naeratus aastate tagant", kus selgub, et iga veidrus võib olla omapära ja kummalisus geniaalsus. Igatahes pole pärast seda lugu enam võimalik "Pipi Pikksukka" sama pilguga lugeda. Peale "Pipi" on autor pea peale pööranud Zelazny ja tema maailma loos "Merevaiguvalgus", kus rahulik turist satub Pariisis kummaliste sündmuste keerisesse. Ebatavaline on ka tulnuka muutmine osavalt käituvaks seltskonnalõviks loos "Ohutusnõuded laavalehmade läheduses", kus ta oskab käituda nii, et Maa salateenistused ja teadlased kõik lolliks jäävad.

Kohtumine tundmatuga on põhiline loos "Kui maa ärkab", kus merehädalised satuvad mõistuslikule saarele. Mingil hetkel satub peategelase kätte midagi ajamasina sarnast, mille abil saab ta valida, kuidas lugu lõpetada, järele proovida erinevaid variante, ekselda erinevaid tegevusliine pidi. Äärmiselt ebatavaline tundmatu esineb loos "Eluring”, mis on autori sõnul kokku pandud kolmest loost - lihtsalt pisut väheinformeeritud tulnukas otsustab esineda känguru kujul. Tulevikuvisioon loos "Kaugete päevade valgus" on aga süngevõitu, kuigi ei puudu selles ka midagi pikantset. Kas inimesed on sattunud tulnukrassi loomaaeda või lemmikloomadeks? Lisaks on kogumikus veel lood "Udukardin ja suitsutoru" ning "Tormide rand".