Mira Kirshenbaum

Kui headel inimestel on kõrvalsuhted

See raamat aitab neid, kes tunnevad end lõksus kahe armastatu vahel, ja selle nõuanded on hädavajalikud ka kõigile teistele, keda puudutavad kõrvalsuhted. Maailmakuulus psühholoog Mira Kirshenbaum on aidanud paljusid inimesi, kes ei tea, mida teha, kui nende ellu satub kõrvalsuhe. Autor pakub lugejaile kuus sammu, mis aitab neil endas selgusele jõuda, ja liigitab kõrvalsuhted seitsmeteistkümnesse tüüpi, mis aitab lugejail välja mõelda, millises neist ta on ja mida see tema jaoks tähendab. Näiteks, kas see on vastamata vajaduste kõrvalsuhe, keskea kriisi kõrvalsuhe, juhuslik kõrvalsuhe, kättemaksu kõrvalsuhe või midagi muud. Ja mida siis teha, kui see on kas üks või teine. Kirshenbaum aitab ausalt vastata küsimustele nagu: "Mis mu abielus puudu on?", "Kuidas ma otsustan kahe inimese vahel, kui paistab, nagu võrdleksin õuna apelsiniga?", "Kas ma lõpetan oma abielu või kõrvalsuhte või need mõlemad?"

Ilmunud on Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski raamat "Väikemees". Sari: Orpheuse Raamatukogu, tõlkinud: Veiko Belials.

Aastavanune laps satub üksinda võõrale planeedile, kuid jääb sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist - ta oskab asju, mida inimesed ei oska, käitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid.

Seiklusliku süžeega raamatus pole Strugatskitel seekord kõige tähtsamaks ühiskond, vaid eelkõige inimene. Kumb on tähtsam, kas inimkonna progress ja teaduslikud avastused või ühe lapse usaldus?

Tsitaat teosest: "Juba viiskümmend tuhat aastat üritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole võimalik iseennast juukseidpidi üles tõsta. Tarvis on ennast kõrvalt vaadata, võõraste, täiesti võõraste silmadega..." Just seda teevad siin ka Strugatskid - vaatavad inimest võõraste silmadega.

Kirjastusel Fantaasia läks seekord ulmeauhindade Stalker jagamisel hästi. Stalkeri said nii Fantaasia väljaantud tõlkeraamat, John Scalzi "Vanamehe sõda", Veiko Belialsi kogumik "Kogu maailma valgus" kui Maniakkide Tänava romaan "Mehitamata inimesed".
http://www.postimees.ee/2862677/veiko-belials-noppis-ulmeauhinnad

Ilmunud on Lew R. Bergi (1968-2005) jutukogu "Üle piiri", milles on varalahkunud kirjaniku tuntuima tegelase, palgasõdur Willardi lood. Willard (või pigem Berg) seikleb neis lugudes Antarktikas, Lõuna-Ameerikas, kanalisatsioonis, polaarjaamas, ürgmetsas ja paljudes muudes kohtades. Lugu "Hüljatud saar" võtab aga kõik need seiklused kenasti kokku ja valgustab nende tagamaid. Kirjaniku eluajal ilmus üheksast loost seitse, kuid enamik neist olid lehesabades ja raskesti kättesaadavad. Nüüd on kõik need lood ühtede kaante vahel - terviklik Willardi seikluste kogu. Koostajaks Veiko Belials.

Kogumikus on järgmised jutud: "Üle piiri", "Kaos katselaboris", "Polaarjaam", "Vaimudejõe viirastused", "Jaht rohtlas", "Operatsioon "Hades"", "Terrakotasõduri needus", "Tempel selvas" ja "Hüljatud saar".

 

Ilmunud ja müügil on Siim Veskimehe jutukogu "Kaugete päevade naeratus".

Siim Veskimees on eesti lugejale tuntud peamiselt oma teadusliku fantastika romaanidega, ent tal on aastatega kogunenud ka suur hulk lühemaid jutte. Kogumikus on laias laastus tema selle sajandi esimese kümnendi paremik, siin leidub erinevaid tulevikuvisioone, kohtumisi tundmatuga ja ka kummardusi suurmeistrite poole. On ebakonventsionaalseid, äraspidiseid kangelasjutte nagu "Kuldhordi teine tulek". Autor ise ütleb, et ta on kirjutades kogu aeg teadlikult üritanud inimesi ärritada ja mõtlema panna. "Tavalisi" lugusid on niigi piisavalt, keeraks mõned vanad legendid pea peale.

Seda on ta teinud ka looga "Naeratus aastate tagant", kus selgub, et iga veidrus võib olla omapära ja kummalisus geniaalsus. Igatahes pole pärast seda lugu enam võimalik "Pipi Pikksukka" sama pilguga lugeda. Peale "Pipi" on autor pea peale pööranud Zelazny ja tema maailma loos "Merevaiguvalgus", kus rahulik turist satub Pariisis kummaliste sündmuste keerisesse. Ebatavaline on ka tulnuka muutmine osavalt käituvaks seltskonnalõviks loos "Ohutusnõuded laavalehmade läheduses", kus ta oskab käituda nii, et Maa salateenistused ja teadlased kõik lolliks jäävad.

Kohtumine tundmatuga on põhiline loos "Kui maa ärkab", kus merehädalised satuvad mõistuslikule saarele. Mingil hetkel satub peategelase kätte midagi ajamasina sarnast, mille abil saab ta valida, kuidas lugu lõpetada, järele proovida erinevaid variante, ekselda erinevaid tegevusliine pidi. Äärmiselt ebatavaline tundmatu esineb loos "Eluring”, mis on autori sõnul kokku pandud kolmest loost - lihtsalt pisut väheinformeeritud tulnukas otsustab esineda känguru kujul. Tulevikuvisioon loos "Kaugete päevade valgus" on aga süngevõitu, kuigi ei puudu selles ka midagi pikantset. Kas inimesed on sattunud tulnukrassi loomaaeda või lemmikloomadeks? Lisaks on kogumikus veel lood "Udukardin ja suitsutoru" ning "Tormide rand".

Ilmunud on raamat sellest, kuidas taastada usaldust inimsuhetes.

 

Mira Kirshenbaum, "Ma armastan sind, kuid ma ei usalda sind"

 

 "Ma tean, sa oled haavunud, hirmunud, vihane. Pole midagi hullemat sellest, kui keegi sind reedab ja sa tunned, et ei saa teda usaldada. Sinu arust on võimatu kunagi seda inimest usaldama hakata ja sa isegi ei soovi proovida. Ja siiski... lootus on kangekaelne asi. Ehk on võimalik usaldust taastada. Ehk saab suhet ravida. Kuid samaaegselt pead sa lootust mõttetuks. Ma mõistan. Olen seda kõike ise tundnud. Nagu ka miljonid teised inimesed, kes on seda läbi teinud," ütleb psühholoog ja paarisuhete spetsialist Mira Kirshenbaum. See raamat aitab vältida vigu, mis takistavad usalduse taastumist, ja selgitab, mida teha, et te jälle end teineteise seltsis hästi tunneksite.

Ilmunud on Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski romaan "Tigu nõlvakul", esmakordselt tervikuna eesti keeles!

"Tigu nõlvakul" on keerulise saatusega ulmeromaan, mida kirjanikud ise oma kõige täiuslikumaks ja väärtuslikumaks teoseks pidasid. Eesti keeles on enam kui 40 aastat tagasi ilmunud vaid pool romaanist, üks tegevusliin - "Valitsus". Seni ilmumata tegevusliiniks on "Mets". Nüüd avaneb eesti ulmehuvilistel lõpuks võimalus teha tutvust tervikteosega, nagu see vendadel Strugatskitel mõeldud oli, kus kaks esmapilgul eraldiseisvat lugu peatükkhaaval üksteisega vaheldudes läbi põimuvad ja lummava terviku moodustavad.

Linnaelanik Candide, Metsaasjade Valitsuse ametnik, satub pärast helikopteriõnnetust Metsa ega pääse sealt enam Linna tagasi. Ta jääb elama väikesse metsakülla, kus unistab iga päev teeleasumisest, mis on aga ohtlik ettevõtmine. Metsas valitsevad "sõbratarid", kes pikkamööda koolnute abil külaelanikke hävitavad. Candide'ile vastandub ametnik Perets, kes elab Linnas. Ta on aastaid unistanud Metsa minekust, kuid talle ei anta selleks luba. Seepärast saab ta istuda vaid kaljul Metsa kohal ja võtta osa Metsaasjade Valitsuse tööst. Lõpuks lõpeb tal luba kohale jääda, kuid talle ei anta luba lahkuda...