Heinrich Weinberg sai Stalkeri parima kodumaise lühiromaani kategoorias, jutuvõistlusel teise koha saanud looga "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?". Lugu ilmus Fantaasia väljaantud kogumikus "Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss". Foto autor Jaana Muna.

Rõõmustame koos Maniakkide Tänavaga, kes sai Stalkeri lühijutu kategoorias. Auhinna saanud lugu "See maailm on mulle!" ilmus kirjastuse Fantaasia kogumikus "Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss". Foto autor Jaana Muna.

Kirjastuse Fantaasia väljaantud romaan "Tigu nõlvakul", autoreiks Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski, sai sel aastal Eesti Ulmeühingu auhinna Stalker parima tõlkeromaani kategoorias. Romaani tõlkis Tatjana Peetersoo. Sari: Orpheuse Raamatukogu. Foto autor: Jaana Muna.

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski "Esmaspäev algab laupäeval"

Tõlkija Tatjana Peetersoo. Toimetaja Veiko Belials. Sari: Orpheuse Raamatukogu.

Venemaal kultusteose staatust nautiv romaan on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlik teos, nende ainsa fantasy’na on see teravalt satiiriline, kohati absurdne, kohati hüsteeriliselt naljakas.

Romaani tegevus toimub Teaduslikus Uurimisinstituudis Nõia- ja Võlukunsti Ilmingute alal, kus saavad kokku teadus, maagia ja sotsialism ning igati ootuspäraselt puhkeb kaos. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele kõiksugused erinevad mütoloogilised ning fantaasia- ja õuduskirjanduse kullafondist pärit tegelased.

Romaanis parodeeritakse mitmeid tuntud tekste nagu H. G. Wellsi «Ajamasin», kuid on leitud ka, et mingi tunnetuse poolest sarnaneb teos Clifford D. Simaki «Härjapõlvlaste kaitseala» ning Mihhail Bulgakovi «Meistri ja Margaritaga».

Isaac Asimovi "Jumalad ise"

Tõlkija Juhan Habicht. Sari: Sündmuste horisont.

"Lolluse vastu ka jumalad ise on jõuetud." See paljukorratud, Friedrich Schilleri värsside kaudu kuulsaks saanud tsitaat ühendab raamatu kolme üsnagi eripalgelist osa, kus nimetatud probleemiga on hädas mitte ainult meie universumi asukad. Kui inimkonnale pakutakse tasuta energiat, on kõik peale üksikute skeptikute üliõnnelikud ega vaevu arutlema, kellele see kasulik on, kust ja miks see tuleb. Mõned teadlased üritavad siiski hoiatusi jagada, nende vahel läheb lahti ränk võimuvõitlus. Paralleeluniversumis aga, kust tasuta energia saabub, püütakse süümepiinade tundjaid ohjeldada. Muuhulgas pakutakse välja ka võimalus, miks tekkis Suur Pauk. Raamat on võitnud Hugo, Nebula, Locuse ja Ditmari auhindu.

"Keskpäeva varjud"

Ilmunud on kogumik "Keskpäeva varjud", mis seob viit lugu Arkadi ja Boriss Strugatski Keskpäeva maailmast: – kaks nende endi lühiromaani: „Kauge Vikerkaar“ ja „Poiss põrgust“, ning kolm järge või töötlust teistelt autoritelt, kes seda maailma igaüks oma nurga alt täiendavad või ümber teevad.

Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda kloone.

Nagu kogumiku pealkiri viitab, pole Keskpäeva maailm enam varjudeta idüll. Pimedus tiheneb, vari kasvab. Kui juba Strugatskite endi lühiromaanis „Poiss põrgust“ kirjeldatud tulevik kannab teatud hääbumise märke, siis Uspenski ja Verov koos Minakoviga keeravad helge tuleviku sõlme, Lazartšuk aga ei jäta enam üldse kivi kivi peale.

Autorid: Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski, Mihhail Uspenski, Jaroslav Verov, Igor Minakov, Andrei Lazartšuk. Koostaja ja tõlkija Veiko Belials. Sari: Sündmuste horisont.

Kogumiku lood: "Kauge vikerkaar", Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski

„Poiss põrgust“, Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski

„Rästikupiim“, Mihhail Uspenski

„Operatsioon „Viirus““, Jaroslav Verov, Igor Minakov

„Kõik on hästi“, Andrei Lazartšuk

"Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood"

Ilmunud ja müügil on kogumik "Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood". Autoriteks Maniakkide Tänav, Reidar Andreson, J. J. Metsavana, Mairi Laurik, Leila Tael-Mikešin. Maad kokkupõrkega ähvardanud hiidasteroid Tooni muudab viimasel hetkel suunda ja planeeti tabab vaid temaga kaasas olnud kivirämps. Inimkond on hämmingus. Kuidas on võimalik, et asteroid suunda muudab? Mida Tooni endast õigupoolest kujutab? Selles kogumikus saame heita pilgu inimkonnale enne ja pärast kohtumist tundmatuga.