Luuletused

On ilmunud Jana Lepiku kuues luulekogu "Maailm on alles, vaikuses".

Kujundanud Rein Ustaal. 85 lk. Kaante vahele jääb maailm, mis tekkis ja kadus, muutus ja tuleb teatud tingimustel tagasi, nii nagu järgnevas luuletuses noorkuu kohtub korraks vana kuuga:

Üha sagedamini käid jalutamas neil mägedel, mida ma ei tunne,
üha vähem viibid siin, mu kõrval.
Aasta-aastalt on vaesem me 

hingeaia õunapuudelt saadud saak.

Sa mu õun, priske ja punane,
mida söömast ma ei suuda kunagi lakata.
Kas harjutad mind mõttega, et kaod kord lõplikult?
Üksinda lähed ja jätad mind vaatama enese sisetulle,
kus iga leek on su elupoeesia vari,
iga õnnetu halg mu tunnete hari.
Mis neil mägedel teed, ma ei tea,
aga kardan, et matad me päevade roose igilumme.

Me tahame olla täiskuu.
Kui sa lahkud, saab minust vana ja sinust noorkuu,
me paistame eri aegadel, eri taeva servas,
nii harva, et hakka või nutma, saame kokku
ja valgustame teineteist
südameteöös.



Kask valgel asfaldil
Jana Lepik

Noore poetessi viies luulekogu.




Tagasi olevikku
Jana Lepik


Ma olen sinu käes olev
väike tuluke,
mille sa võid
ära puhuda.

1 comment:

  1. Tere,

    kutsume sind enda luuletusi avalikustama ka lehel www.luuletus.ee
    Oleme väga avatud ka kõikidele ideedele ja soovitustele

    ReplyDelete